Kognitiiv-käitumisteraapia
Paljude probleemide allikaks on raskesti talutavad emotsioonid. Kognitiiv-käitumisteraapia seletab emotsioonide tekkimist sellega, et emotsioonile eelneb oma peas tekkiv hinnang olukorrale või mõnele muule mõttele. Lähtuvalt sellest, milline hinnang tekib, tekib ka emotsioon. Näiteks kui tänaval tuleb vastu tuttav ja ei ütle “tere,” siis võib tekkida kurb tunne, kui pähe tuleb hinnang “ta ei taha enam minuga rääkida”. Kui aga samas olukorras tuleb pähe mõte “tal vist on väga kiire praegu,” siis ilmselt on üpris rahulik olla. Kognitiiv-käitumisteraapias õpitakse selliseid automaatseid hinnanguid ära tundma ning rohkem reaalsusega sobitama.
Kognitiiv-käitumuslik teraapia aitab mitmete erinevate probleemide ja seisundite puhul. Näiteks saab selle teraapia toel efektiivset abi järgmistel juhtudel: depressioon, ärevushäired, stress, ülemäärased hirmud (hirm mõne kindla olukorra või objekti suhtes, hirm viibida seltskonnas, kartus esinemise ees, foobiad jms); paanikahäire; posttraumaatiline stressihäire; krooniline valu ja kroonilised haigused.