Enesekehtestamine on oskus kommunikeerida oma soove, vajadusi ja piire. See ei tähenda ebaviisakust, agressiivsust või oma soovide peale surumist. Ometi on enesekehtestamine paljude jaoks keeruline või hirmutav. Noored näiteks ütlevad enda kohta tihti “people pleaser”. Selle all mõeldakse inimest, kes on valmis enda soovid alati tagaplaanile jätma, et vältida teistele ebamugavuse tekitamist. Kuigi see võib…
Rääkisime vähihaigetele lastele pühendatud päeva puhul MTÜ Vaprusehelmeste juhtkonnaga. Vaprusehelmeste juhtkonda on koondunud nii perede kui ka psühholoogide kogemused, meie soov oli mõista paremini, mida saab igaüks meist teha olukorras, kus keegi meie lähedastest seisab silmitsi vähidiagnoosiga. 15. veebruaril on rahvusvaheline vähihaigetele lastele pühendatud päev. Sel päeval on hea pöörata oma tähelepanu meie seas elavatele…
Uue aasta tabula rasa tundega käib paljudel kaasas uute eesmärkide seadmine ja harjumuste kujundamine – kes soovib tervislikult toituda, kes regulaarselt trennis käia, kes iga päev raamatuid lugeda ning kelle soov on saada autojuhiload. Võib juhtuda, et alustame uut aastat suure tuhinaga, ent motivatsioon kipub aja peale kaduma. Selleks, et eesmärkide seadmisest pikaajaliselt kasu oleks, on vaja teada, kuidas eesmärke targalt seada. Põhimõte, mida jälgida, on SMART ehk targa eesmärgi seadmine. SMART tähendab,…
Kujutage ette, et teie ülemus või töökaaslased ahistavad, alandavad ja hirmutavad teid pidevalt. Kujutage ette, et tunnete end oma töökeskkonnas jõuetuna, abituna ja lootusetuna. Kujutage ette, et teil pole kedagi, kelle poole pöörduda, keegi ei toeta teid ega kaitse teid. Nii tunnevad end need inimesed, kes kogevad töökiusu. Töökiusamine on tõsine probleem, mis kahjustab töötajate…
Kuidas saab kogemusest kannatus? Me kõik kogeme enda elus aeg-ajalt raskusi, väljakutseid, pingelisi olukordi, stressi, ebakindlust ja hirmu, kurbust ja kaotusvalu. Selliste kogemustega silmitsi seista ei ole lihtne, kuid tavaliselt muudab olukorra veelgi keerulisemaks see, kui meie sees tekib vastupanu oma kogemusele. Vastupanu võib väljenduda enesekriitikas (“Ma ei saanud hakkama”, “Mina olen süüdi”, “Miks ma küll…
Ärevus on normaalne vastus ähvardavale olukorrale ja võib inimest motiveerida positiivses võtmes, näiteks spordivõistlusel või eksamit tehes. Ärevus muutub probleemseks siis, kui see hakkab häirima meie igapäevaseid tegevusi ja toimetusi. Ärevuse tunnused Ärevushäired on ühed kõige levinumad vaimse tervise häired – elu jooksul on nende esinemissagedus 25%. Ärevushäired on üks peamisi põhjuseid, miks inimesed pöörduvad…
Pole kahtlustki, et noorte vaimne tervis võib erinevatel põhjustel kannatada samamoodi nagu täiskasvanute oma. Kliiniline psühholoog Liis Arras töötab Katriitos igapäevaselt erinevate vaimse tervise muredega noorukitega ning koolitab spetsialiste, lapsevanemaid ja teisi huvilisi noorukite vaimse tervise teemadel. Intervjuu põhjal valminud artiklis räägib Liis muredest, millega noorukid psühholoogi vastuvõtule pöörduvad ja kuidas on seda mõjutanud pandeemia periood. Sellele…
Tõsi on see, et esinemisärevusega on kimpus nii lapsed kui täiskasvanud. Ka lasteaialaps võib tunda end esinedes väga halvasti ja reageerida ägedalt, kui teda selleks sunnitakse. Miks üldse esinemisärevus tekib? Esinemisärevus, nagu igasugune ärevus, on tegelikult normaalne reaktsioon, mis tekib olukorras, mis ei ole päris tavapärane ja vajab rohkem tähelepanu. Inimene ei sünni koos esinemisärevusega…
Täiskasvanute depressiooni osas oleme juba üsna teadlikud ning oskame seda ära tunda, kuid laste depresiooni on natukene keerulisem diagnoosida. Depressioon on üks enim levinud psüühikahäireid maailmas. WHO statistika näitab, et Eesti on depressiooni poolest maailmas esirinnas ja depressiooni on diagnoositud umbes 75 000 eestimaalasel ehk 5,9 protsendil kõigist meie inimestest (2018). Depressiooni kolm põhisümptomit on…
Kuidas on seotud lapse vaimne tervis ja perekond? „Lapsed on kodu peegel“ – seda väljendit oleme kõik kuulnud. On see aga probleemide korral häbimärgistav väide või on seda võimalik ka vaadata pisut teise külje alt? Pereteraapia käsitleb perekonda kui süsteemi. Ja süsteemis kord juba on nii, et iga süsteemi osa mõjutab teist, kas tahtlikult või…
