Kuigi vahel ei oska me kirjeldada, mis stress täpsemalt on, tunneme ikkagi ära, kui see meid vaevab – pingetunne, energiapuudus/väsimus, ärrituvus, rahulolematus, liiga emotsionaalsed reaktsioonid asjadele, millele varem sellisel määral ei reageeritud. Ebamugavus on nii vaimne kui füüsiline.
Vaatame lähemalt, miks see nii on.
Infot stressi kohta leidub igal pool väga palju. Siia on koondatud olulisemad, teaduslikku tõestust leidnud teadmised, läbi mille püüame pigem stressi olemust lahti seletada, kui ühte kindlat definitsiooni anda.
Stressi võivad põhjustada väga erinevad faktorid. Kõik, millega meil kokkupuude on, võib olla stressi allikaks – palju või vähe tööd, kool ja õppimine, kodune elu, lähedased või võõrad inimesed, ohustused, tervislik seisund, liiklus, planeerimine/organiseerimine, vastutus, majanduslik toimetulek, tulevikuplaanid, elukoht, reisimine, esinemine, uued asjad või sündmused, rutiin või selle puudumine, olukord riigis või maailmas jne.
Stressitaluvuse lävi on meil kõigil erinev ja sõltub osaliselt ka sellest, mis inimese elus hetkel toimub. Eelkõige sõltub see aga uskumusest oma suutlikusse stressi tekitava olukorraga toime tulla. Kui olukord tundub uus, väljakutset pakkuv või on oodata ebameeldivusi, reageerib inimese keha teatud organisüsteemide aktiveerumisega – südamelöögid kiirenevad ja kopsud laienevad, et saada rohkem hapnikku, lihased tõmbuvad pingesse ning keha on valmis tegutsemiseks.
Oleme valmis suunama ka oma kognitiivse ressursi probleemi lahendamisele. Stressi tekkimine näitab meile, et toimetulekuks on vajalik teha tavapärasest natuke suurem pingutus ja keha valmistub selleks aktiivselt ja automaatselt. See on normaalne ja eluliselt vajalik reaktsioon.
Põhjus, miks meie keha nii ägedalt reageerib, peitub kaugel arenguloos, kui inimesel tuli ellujäämiseks teha kiireid ja tõhusaid otsuseid, mis vajasid ka kehaliste ressursside mobiliseerimist. Meie praeguses elus ei ole enamasti vaja reageerida kogu kehaga, vaid piisab sellest, kui kasutame oma vaimseid ressursse. Seetõttu tunduvadki kehalised reaktsioonid suure stressi korral ebamugavad – üleliigsed, võimendunud ja mitte asjakohased.
Eelnev tõestab veenvalt, et stress ei ole mingi moehaigus vaid meie keha loomulik vastus tähelepanu või muutmist vajavatele olukordadele. See on loodud meid pigem aitama kui takistama.
Mida teha, et end paremini tunda?
Kuna stress on loomulik eluga kaasas käiv nähtus, siis sellega toimetulekul on kõige tõhusamaks abiks samuti igapäevased loomulikud tegevused. Ennekõike on tähtis ennetamine – stressi kontekstis – stressitaluvuse tõstmine. Oluline osa selles on üldisel tervislikul seisundil, näiteks toitumise jälgimisel – kofeiini, suhkru- ja rasvarikaste toitude ja alkoholi tarbimise piiramine mõjutab positiivselt kogu organismi heaolu. Alkoholi või tubakatoodete kasutamine stressi maandajatena võivad anda lühiajalisi tulemusi, kuid tegelikult peab organism hakkama tegelema nende ainete töötlemisega. Paraku on see keha jaoks üsna energiakulukas tegevus. Seevastu kehaline aktiivsus alandab keha stressitaset, tugevdab immuunsüsteemi, parandab une kvaliteeti ning seeläbi tagab hea enesetunde nii vaimselt kui füüsiliselt. Lisaks suhtlemine lähedaste ja sõpradega pakub positiivseid emotsioone ja annab võimaluse neilt tuge saada.
Rutiin võib olla stressitekitav, kuid on hoopiski abiks väga kiiretel ja töömahukatel eluperioodidel. Kindel aeg ja plaan, millal mida ja kui palju teha, aitab välja tuua tähtsama ning kohustuste „pusles“ selguse luua. Kindlasti on oluline töisel perioodil planeerida ka puhkepausid täpselt sama hoolikalt, kui saavad planeeritud tööülesanded. Kui endale taastumiseks aega ei jäeta, luuakse hea pinnas stressi ja läbipõlemise tekkimiseks.
Kõik see võimaldab stressirikkal perioodil olla nii füüsiliselt kui vaimselt tugevam, vastupidavam ja tagada valmisoleku. Me ei saa oma elus stressi vältida, kuid saame muuta end vastupidavamaks ja teadlikumaks.
Üks kuulsamaid stressiteoreetikuid Hans Selye on öelnud: „See ei ole stress, mis meid tapab, vaid meie reaktsioon sellele!“ See lause ja teadmine stressi eesmärgist meie kehas, annab meile selge võimaluse oma reaktsiooni muutmise abil teha stressist endale pigem liitlase kui vaenlase.
Anneli Lillepea
psühholoog-nõustaja