Teenused

Psühholoogi vastuvõtt on koostööl põhinev. See tähendab, et jagate ausalt ja avameelselt oma raskusi. Abiks on, kui olete eelnevalt ka mõelnud läbi oma küsimused, ootused ja eesmärgid.

Psühholoogi vastuvõtt võib toimuda individuaalselt või sellesse võivad kaasatud olla ka lähedased või pereliikmed. Psühholoogi vastuvõtul võib toimuda psühholoogiline nõustamine, psühhoteraapia, hindamine või tööalane nõustamine. Samuti võib psühholoogi vastuvõtule pöörduda siis, kui mure on ebamäärane ning vajate kõrvalpilku oma probleemide või raskuste sõnastamisel.

Vastuvõtte viivad läbi psühholoogid, kliinilised psühholoogid ja psühholoog-nõustajad.

Spordi- ja soorituspsühholoogi töö kui rätsepaülikonna õmblemine

Küllap on igaüks kokku puutunud mõne suure saavutusega spordis. Olgu selleks oskuslikult sooritatud penaltilöök jalgpallis, vastase jaoks keeruline serv tennises või 100m jooksu läbimine isikliku – või miks mitte – maailmarekordiga. Tänapäeval ei ole enam uus teadmine, et tulemuste saavutamiseks ei piisa ainult suurepärastest kehalistest võimetest, vaid eesmärkide saavutamiseks on vaja arendada ka psühholoogilisi oskusi. See on põhjus, miks mõni sportlane teeb võistlustel oma võimetekohase soorituse ja mõne teise sportlase sooritus jääb oluliselt alla oma tavapärase treeningu tasemele.

Psühholoogiliste oskuste arendamisele aitab kaasa spordipsühholoog. Spordipsühholoogi töö eesmärk on abistada sportlast või sooritajat oma potentsiaali realiseerimisel ning seejuures toetada tema heaolu. Eestis on spordipsühholoog psühholoogia magistriõppe läbinud spetsialist, kes on omandanud nii psühholoogia kui ka sporditeaduste valdkonna teadmisi. Peale õpingute lõppu on spordipsühholoog läbinud aastase praktika pädeva superviisori juhendamisel ja talle on omistatud spordipsühholoogi kutse.

Veel laiemalt võib spordipsühholoogia valdkonda kutsuda spordi- ja soorituspsühholoogiaks. See tähendab, et spordipsühholoogi vastuvõtule on oodatud ka muude sooritusvaldkondade esindajad. Spordipsühholoogi käest saab abi ka juhul, kui ei ole tegemist sportlasega või sporditeemalise küsimusega.

Nagu igaüks on kokku puutunud mõne suure saavutusega spordis, on ilmselt igaüks täheldanud ka mõnda suurepärast kõnepidajat, võimekat lauljat või andekat näitlejat. Nii nagu edukate sportlaste puhul, eristab edukat kõnepidajat, lauljat või näitlejat teistest oskus oma potentsiaal ka pingelistes olukordades realiseerida. Seega kajastuvad osadel sooritajatel kõik harjutamiseks kulunud tunnid hilisemas esituses ja osadel mitte. Soorituse tase sõltub paljuski psühholoogilistest oskustest.

Kes on oodatud spordipsühholoogi vastuvõtule?

Spordipsühholoogist on kasu kõikidele. Spordipsühholoogid teevad tööd erinevatel tasemetel võistlevate või mitte-võistlevate sportlaste (tippsportlaste, noorsportlaste, harrastajatega), laste ja eakate, treenerite, lapsevanemate, tugipersonali ning kogu võistkonna ja spordiorganisatsiooniga. Näiteks teeb spordipsühholoog tööd noorte käsipalligrupiga, kes suunduvad esimest korda ühise tiimina võistlustele. Selle näite puhul on käsipallurite kehaline võimekus tasemel, ent tulemuseni jõudmist takistavad psühholoogilised tegurid nagu koostöö tegemine ja omavaheline suhtlus, millega saab spordipsühholoog toeks olla.

Spordipsühholoogid teevad tööd ka erinevate sooritajate nagu muusikute, näitlejate, kiirabibrigaadide, kirurgide, ametnike, juhtide ja paljude teistega. Nendes ja paljudes sarnastes ametites töötavatelt inimestelt oodatakse suurepärasel tasemel tulemusi ning sageli peavad nad tööülesandeid täitma surve all. Olgu surveks ajaline piirang, suur vastutus, enda või teiste ootused. Spordipsühholoogid saavad toetada juhte nii enda arengus kui ka panustada töökeskkonna kujundamisesse, töötades nt meeskonnatöö ja motivatsiooni teemadega.

Nii nagu sportlaste puhul, saab spordipsühholoog abistada ka sooritajat oma potentsiaali ellu viimisel ning seejuures toetada tema heaolu. Psühholoogilised faktorid, mis panustavad suurepärasesse sooritusse, on mitmetes valdkondades sarnased. Spordipsühholoog saab näiteks toetada olukorras, kus puudub enesekindlus avaliku esinemise ees. Sooritaja katsumus, milleks võib olla sooritusärevus avaliku esinemise puhul, sarnaneb sportlase võistlusärevusega.

Milles seisneb spordipsühholoogi töö?

Järjest enam sportlasi võtavad sõna vaimse tervise teemadel. Näiteks on avalikult rääkinud depressioonist ja ärevusest tippujuja Michael Phelps ja viimastel aastatel tipptennisist Naomi Osaka. Stigma vaimse tervise murede osas on vähenemas ja seetõttu julgeb järjest suurem hulk inimesi, sh sportlasi ja sooritajaid, abi otsida. Sedasi kasvab ka vajadus spordipsühholoogide järele.

Spordipsühholoogi töö on justkui rätsepaülikonna valmistamine. Nii nagu rätsepaülikond õmmeldakse täpselt kliendi järgi, käib sedasi ka spordipsühholoogi töö. Iga klient ja tema lugu on unikaalsed. See tähendab, et tihedas koostöös kliendiga (sportlase või sooritaja, võistkonna või tiimiga) selgitab psühholoog välja, missugused on kliendi vajadused ja eesmärgid. Seejärel selgub, missuguseid psühholoogilisi oskusi on kliendil oma eesmärkide saavutamiseks tarvis arendada. Oskuste õpetamisel tegeletakse sageli näiteks eesmärkide seadmise, erutuse tõstmise ja lõdvestumise tehnikate, kujutluse juhtimise, tähelepanu suunamisega. Vajadusel suunab spordipsühholoog kliendi edasi mõne teise vaimse tervise spetsialisti juurde (psühholoog-nõustaja, kliiniline psühholoog, psühhiaater jt).

Milliste küsimustega saab spordipsühholoog aidata?

Spordipsühholoog saab aidata näiteks, kui…:

• Tunned, et murdud pinge all ja sooritus jääb alla võimete piiri;
• Saad treeningutel/harjutamisel oluliselt paremini hakkama kui võistlustel;
• On raske tulla toime eksimustega;
• Tunned, et ei suuda oma eesmärke saavutada;
• On raske tulla toime teiste inimeste ootustega;
• Tegeled vigastusest taastumisega, mille tõttu on treenimine/harjutamine häiritud;
• Plaanid (sportlas-)karjääri lõpetamist;
• Sul on raskusi järjepideva treenimise/harjutamisega;
• Soovid tegeleda enda arendamisega.

Teenuse osutamine Katriito Kliinikus

Katriito Kliinikus pakub spordipsühholoogi teenust spordipsühholoogi kutseaastat läbiv Dagmar Rahula. Võimalikud teenused: individuaalne vastuvõtt kohapeal või veebis, spordipsühholoogia-alased koolitused. Aja kokkuleppimiseks võtta ühendust registratuuriga.

Psühhiaater on arst, kes tegeleb psüühika- ja käitumishäirete diagnoosimise ja raviga. Psüühikahäirete raviks kasutab psühhiaater valdavalt medikamentoosset ravi (ravimravi). Määratud ravi jätkub enamasti korduvate vastuvõttudega, kus jälgitakse ravi efekti ning vajadusel korrigeeritakse raviskeemi. Tihti kasutatakse vaimse tervise probleemide lahendamisel paralleelselt nii psühholoogi kui psühhiaatri teenust.

Psühhiaatri vastuvõtul toimub seisundi hindamine, vaadatakse üle praegused raskused, varasem haiguslugu, üldine eluolu ja tugivõrgustik, muud haigused ja ravimid. Vajadusel määratakse ravi ja/või täiendavad uuringud.

Psühhiaatri vastuvõtule pöördumist tasub kaaluda juhul, kui teiste vaimse tervise spetsialistide tugi ei ole piisav. Seda võib soovitada nii perearst, psühholoog, vaimse tervise õde kui mõni muu spetsialist. Samuti võib ise otse psühhiaatri vastuvõtule pöörduda.

Katriito psühhiaater võtab vastu täiskasvanuid ja lapsi alates 12. eluaastast. Katriitos ei tehta laste õpiraskuste ja psüühikahäirete spetsiifilisi uuringuid (aktiivsus- ja tähelepanuhäire, autismispektri häired jne).

Nõustamise eesmärk on parandada inimeste heaolu, leevendada pingeid, lahendada kriise ja probleeme, konflikte inimeste ja gruppide vahel; samuti edendada inimese iseseisvust probleemide lahendamisel.

Psühholoogiline nõustamine aitab saavutada enesele püstitatud eesmärke, paremat arusaamist iseendast, oma võimetest ja situatsioonidest, suuremat enesekindlust, oskusi ja enesetõhusust valikute, otsuste tegemisel.

Nõustamisele võib pöörduda väga erinevate probleemidega. Kui on midagi, mis häirib Teie igapäevaelu, siis on mõistlik sellega tegeleda. Nõustamine on suurepärane võimalus tõsisemate vaimse tervise probleemide ennetamiseks.

Psühholoogilist nõustamist viivad läbi  psühholoogid, psühholoog-nõustajad ja kliinilised psühholoogid.

Psühhoteraapia on meetod, kus tegeletakse kliendi probleemiga vastavalt sellele, mil viisil antud koolkond inimest, tema mõtteid, tundeid ja käitumist ning ümbritsevat maailma mõtestab, ning kasutab selleks erinevaid terapeutilisi tehnikaid.

Psühhoteraapiad ja koolkondi on palju erinevaid. Katriitos töötavad spetsialistid kasutavad kognitiiv-käitumisteraapia, skeemiteraapia ja pereteraapia valdkondadesse kuuluvaid meetodeid.

Psühhoteraapia põhineb terapeudi ja kliendi koostööl. See tähendab, et kliendil on teraapias aktiivne roll ning valdav osa teraapiast toimub väljaspool kabinetti. Kabinetis toimub arutelu, kabinetist väljas viib klient uued oskused ellu.

Paljude probleemide allikaks on raskesti talutavad emotsioonid. Kognitiiv-käitumisteraapia seletab emotsioonide tekkimist sellega, et emotsioonile eelneb oma peas tekkiv hinnang olukorrale või mõnele muule mõttele. Lähtuvalt sellest, milline hinnang tekib, tekib ka emotsioon. Näiteks kui tänaval tuleb vastu tuttav ja ei ütle “tere,” siis võib tekkida kurb tunne, kui pähe tuleb hinnang “ta ei taha enam minuga rääkida”. Kui aga samas olukorras tuleb pähe mõte “tal vist on väga kiire praegu,” siis ilmselt on üpris rahulik olla. Kognitiiv-käitumisteraapias õpitakse selliseid automaatseid hinnanguid ära tundma ning rohkem reaalsusega sobitama.

Kognitiiv-käitumuslik teraapia aitab mitmete erinevate probleemide ja seisundite puhul. Näiteks saab selle teraapia toel efektiivset abi järgmistel juhtudel: depressioon, ärevushäired, stress, ülemäärased hirmud (hirm mõne kindla olukorra või objekti suhtes, hirm viibida seltskonnas, kartus esinemise ees, foobiad jms); paanikahäire; posttraumaatiline stressihäire; krooniline valu ja kroonilised haigused. 

EMDR (Eye Movement Desensitization and Reprocessing) on põhjalikult uuritud ja tõhus psühhoteraapia meetod, mille puhul on tõestatud, et see aitab inimestel taastuda traumadest ning erinevatest stressi tekitavatest elusündmustest, sealhulgas traumajärgsest stresshäirest, ärevusest, depressioonist ning paanikahäiretest.

Meetod võimaldab töötada traumaatiliste mälestustega, vähendades nende negatiivset mõju ning aidata kliendil luua uusi olukorraga toimetuleku viise. 

Traumaatiliste mälestuste põhjustajateks võivad olla väga erinevad, pikaajalist negatiivset mõju omavad elusündmused (nt kiusamise, vägivalla kogemine või pealt nägemine, tõrjumine, ebaõnnestumised, õnnetused, traumad vms).

Tavaliselt toimub traumaatiliste kogemuste töötlus ajus loomulikult, ent kui inimene on kogenud korduvaid traumasid või nendest põhjustatud ülitugevat stressi, võib loomulik paranemine olla häiritud ning algne traumaatiline kogemus jääda ajus töötlemata. Kui inimene kogeb hilisemas elus midagi, mis on mingil moel sarnane algselt kogetuga, võivad töötlemata mälestused koos emotsioonidega taas esile kerkida.

​Töötlemata mälestusega seotud reaktsioonide vallandajaks võivad olla sarnased olukorrad, keskkond või inimesed, samuti helid, lõhnad, kehaaisting, kellegi käitumine jms. Töötlemata mälestused võivad olla häire(te) tekke aluseks.

Mis seansil toimub?

Esimesel kohtumisel tutvustatakse meetodit ja hinnatakse selle sobivust kliendile. EMDRi töötluse läbiviimist alustatakse enamasti alates teisest või kolmandast kohtumisest, peale kliendi murede kaardistamist. 

Kui on tegemist ühekordse traumaatilise sündmusega (nt avariisse sattumine), millele sarnast varem kogetud ei ole, siis valitakse tööks see konkreetne sündmus. Juhul, kui traumaatiline sündmus on olnud läbi aja korduv, püütakse kliendi-terapeudi koostöös leida minevikust üles varajaseim sündmus ning alustatakse töötlust sellest sündmusest, liikudes edasi olevikusündmuste suunas. Teraapia eesmärgiks on vähendadada kliendi ärevus ning ebamugavustunnet minevikumälestuse meenutamisel. 

Mälestuste töötluse esile kutsumiseks ajus, kasutatakse enamasti silmade liigutamist ehk silmi liigutatakse terapeudi käe liikumise tempos ning suunas. 

Üheks erinevuseks võrreldes teiste teraapiatega on, et EMDR ei nõua kliendilt probleemi väga üksikasjalikku lahti rääkimist. 

EMDRi seansid on mõnikord veidi pikemad kui teraapias tavapäraselt (kuni 90 minutit). Seansside arv sõltub kogetud trauma tüübist ning keerukusest. 

EMDRi seansse on võimalik läbi viia ka veebi vahendusel. 

Milliste murede korral saab EMDR-i kasutada? 

– Ärevus (nt eksamiärevus, võistlusärevus jms);

– foobiad (nt hirm erinevate suhtlemisolukordade ees, lennuhirm, hirm hambaravi ees vms);

– häirivad mälestused (nt kiusamine, häbistamine, tõrjumine jms; autoavarii või muu õnnetus; ebaõnnestunud esinemine või võistluskogemus);

– füüsilistest vigastustest paranemine (nt sportlastel, kellel jääb hirm kogetud traumast häirima – valukogemus);

– valuhäired (kehalise haiguse tunnusteta valu);

– söömishäired (nt kontrollimatud söömishood jms);

– traumaatiline stress (nt traumajärgne stressihäire);

– sõltuvused (nt mängurlus jms);

– lein ja kaotus;

– dissotsiatiivsed häired;

– seksuaalne ja/või füüsiline väärkohtlemine.

Iga inimene vajab turvalist seotust ja tähendusrikast ja lähedast suhet oma partneriga. Paariteraapia keskendub kahe inimese vahelise emotsionaalse ühenduse taastamisele ja suhte kvaliteedi parandamisele.

Sageli korduvad paarisuhtes ikka ja jälle sarnased tülid ning probleemid. See viitab kindlatele suhtlemismustritele, millel on väga sügavad juured. Olles teadlikum iseendast ja paarisuhte protsessidest, on võimalik neid suhtlemismustreid korrigeerida ja seeläbi saavutada suhtes parem tasakaal, teineteise mõistmine ning lähedus.

Terapeut aitab selgust tuua sellesse, mis konflikti või kriisi sattunute vahel toimub ja kuidas lahendamatuna näivast olukorrast välja tulla. Terapeut suunab partnereid avastama nii iseenda kui kaaslase sügavamaid emotsionaalseid vajadusi ja nende rahuldamise võimalusi sellisel viisil, et see oleks turvaline ja suhet ei lõhuks.

Pereteraapia tegeleb peresuhetega. Iga pereliikme panus perekonda on märkimisväärne ning iga osakese mõju tervikule on tähtis. Ühe pereliikme raskuse korral on raskustes kogu pere ja seetõttu on oluline, et terve perekond saaks abi.

Peamiselt keskendub pereteraapia omavahelistele suhetele, suhete kvaliteedile, arengukriisidele ning nendega toimetulekule. Tavapäraselt on teraapiasse kaasatud kõik pereliikmed või probleemiga seotud inimesed, kuid teraapiat saab läbi viia ka ühe pereliikmega saavutamaks märkimisväärseid muutusi.

Perekond on justkui üks keeruline süsteem, mille toimimisel on oma loogika, reeglid, tavad ja kombed. Kooselav pere on mõjutatud oluliselt mõlema täiskasvanu päritoluperedest ning paljudest eelnevatest põlvkondadest, sest perekonnast kaasa saadud väärtused, uskumused ja mustrid on need, mida me kõik endaga kaasas kanname. See omakorda mõjutab seda kuidas me suhteid loome, mil viisil oskame või suudame olla lähedastes suhetes või mil viisil kasvatame oma lapsi.

Milliste probleemide korral pereteraapiasse pöörduda?

Pöördumise põhjused on erinevaid, näiteks:

– laste probleemid (käitumisprobleemid, depressioon, arengulised probleemid);

– paarisuhte probleemid;

– olulised muutused peres (lapse sünd, laste kooliminek, teismeiga, laste täiskasvanuks saamine, vananemine ja oma vanemate eest hoolitsemine, kolimine, lahutus, lein jt muutused);

– ühe pereliikme füüsiline või psüühiline haigus.

Igal perel on teatud ressurss selleks, et oma probleemidega iseseisvalt toime tulla. Arengulised kriisid või muud ootamatused on aga midagi, mis pere tasakaalu kõikuma löövad ning ühtäkki ei toimi enam harjumuspärased viisid probleemide lahendamiseks ning peresuhete reguleerimiseks.

Pereteraapia eesmärgi määrab terapeut koostöös perega. Teraapiasse ei pea pöörduma alles siis, kui kõik tundub lootusetult sassis olevat, terapeut võib aidata peret ka väiksemate kriiside puhul ja paarisuhtes ettetulevaid probleeme on võimalik spetsialisti toel lahti mõtestada juba enne, kui raskused üle pea kasvavad.

Teraapia võib aidata:

– parandada teineteise mõistmist ning üldist pere toimetulekut

– suurendada emotsionaalset toetust ja lähedust pereliikmete vahel

– arendada pereliikmete probleemilahendamise oskusi ja leida uusi

toimetulekuviise.

Pereteraapiat viib läbi perekonna psühhoteraapiaalase väljaõppe läbinud pereterapeut.

Kogemusnõustamine on vastastikune abi ja tugi inimeste vahel, kellel on sarnased kogemused, tingimused või probleemid. Kogemusnõustaja on ideaalis osa meeskonnast, kuhu kuuluvad ka psühholoog ja psühhiaater. Kogemusnõustaja aitab inimesel oma enda kogemuse baasil antud probleemi ületamisega toime tulla.

Igapäevaselt (või mõnel varasemal perioodil) vastava probleemiga koos elamine annab selle nägemisele teistsuguse vaatenurga, kui seda on valdkonna spetsialistidel (psühholoogidel, psühhiaatritel). Kogemusnõustaja on saanud kogeda erinevaid just selle probleemi puhul kaasnevaid raskusi, psühholoogid, psühhiaatrid ja teised spetsialistid valdavad üldpilti paljudest erinevatest probleemidest. Kogemusnõustajal on kogemusi nende raskustega toime tulemisega, mille kaudu ta saab aidata nii inimest ennast kui teisi meeskonna spetsialiste.

Kriisinõustamiseks nimetatakse meetodeid, mida kasutatakse inimeste abistamiseks, kes on hiljuti läbi elanud traumeeriva sündmuse. Traumeeriva sündmuse all peetakse silmas olukorda, kus inimene on tundnud ennast ohustatuna; tundnud, et tema võimuses pole olukorda mõjutada; tal pole olnud selle olukorra üle kontrolli, aga ka olukorda, mille pärast ta tunneb tugevat häbi või süüd. Kriisiks võib olla nii loodusõnnetuse kui mõne suurõnnetuse kogemine, aga ka kuriteo ohvriks langemine, lähedase kaotamine, kehaline haigus või muud keerulised elusündmused.

Kriisinõustamine on üldjuhul lühike, väldates paarist kohtumisest kuni 1-2 kuuni. Kohtumised toimuvad olenevalt vajadusest, kas kord nädalas või sagedamini. Nõustamise jooksul tegeletakse inimese reaktsioonidega kriisile, mida saab iseloomustada lausega: normaalsed reaktsioonid ebanormaalsele olukorrale. Aidatakse leida ressursid, mida enda abistamiseks kasutada, viisid, kuidas enda olukorda leevendust tuua, samuti aidatakse traumaatiline kogemus enda jaoks perspektiivi asetada.

Kriisinõustamine on inimestele, kes on läbi elanud traumaatilise kogemuse ja kes tunnevad, et see on neid sügavalt häirinud. Kui see on Sinu kogemus või mõne Sinu lähedase kogemus, siis kriisinõustamine võib sellises olukorras abiks olla.

Leinanõustamine on mõeldud toetamaks inimesi, kes on kogenud oma elus kaotust ning tunnevad, et vajavad abi kogetuga toimetulekuks ning eluga edasiminekuks. Lein on loomulik reaktsioon kaotusele lähedase inimese surma korral, aga võib järgneda ka muudele kaotustele elus (lemmiklooma kaotus, suhte lõppemine, perest või sõpradest lahkumine, lootuste purunemine jne).

Leinaja vajab professionaalset sekkumist siis, kui lein hakkab segama tema igapäevast tegevust nagu koolis või tööl käimine, otsuste tegemine, korrapäraselt magamine ning söömine, samuti siis, kui tekivad enesetapumõtted.

Hetkel Katriito Kliinikus psühhodiagnostika teenust ei osutata.

Psühhodiagnostika on üldnimetus tegevustele, mille käigus hinnatakse vastavalt konkreetsele vajadusele selle inimese psühholoogilisi raskusi ja probleeme.

See võib sisaldada erinevaid meetodeid ja eesmärke, millest tulenevalt võib selle kestus varieeruda (võib sisaldada mitut kohtumist). Hindamine sisaldab enamasti soovitusi, millised meetodid oleksid efektiivsed hinnatud probleemide lahendamiseks või leevendamiseks. Siin on toodud mõned näited hindamise võimalikest eesmärkidest ja viisidest.

Psühhodiagnostika eesmärgid võivad olla näiteks inimese meeleolu (nt. ärevuse või depressiooni taseme), vaimse võimekuse (nt. mälu, töötempo, tähelepanu, verbaalsete, ruumiliste võimete) või häire esinemise (nt. sõltuvuse) hindamine.

Protseduur võib koosneda vestlusest (taustinformatsiooni kogumine), testimisest, vahel ka põhjalikumast intervjuust (nt isiksusehäirete hindamisel). Hindamisel võib abi olla sellest, kui klient toob kaasa dokumente (koolitunnistusi, iseloomustusi, saavutusi tõestavat materjali, varasema haigusloo) või lubab mõnel lähedasel/pereliikmel anda oma hinnangu kliendi probleemi kohta.

Hetkel Katriito Kliinikus kognitiivse funktsiooni uuringu teenust ei osutata.
Kognitiivse funktsiooni uuring viiakse läbi ühe või kahe kohtumise jooksul. Hindamisel kasutame Wechsleri Täiskasvanute Intelligentsuse skaalat (WAIS-III) ning vajadusel teisi strandardiseeritud neuropsühhiaatrilisi teste või intervjuusid. Lisaks erinevate kognitiivsete võimete (mälu, taju, tähelepanu, visuaal-ruumiline mõtlemine, planeerimisoskus) hindamisele, sisaldab uuring ka arutlusvõime, sotsiaalsete oskuste ning emotsionaalse seisundi hindamist.

Millal tasuks mõelda kognitiivse funktsiooni uuringule?

– Kui on raskused mälu või tähelepanuga, mis takistavad akadeemilisi saavutusi;

– kui soovite täpsustada, kas mälu või tähelepanuga seotud raskused on seotud ealiste iseärasuste või neuropsühhiaatriliste häiretega;

– vajadusel eristamiseks sarnaste sümptomitega neuroloogilisi ja/või psühhiaatrilisi häireid;

– vajadusel õpiraskuste või akadeemilise sooritusvõime hindamiseks;

– vajadusel personalivalikus (ametitel, mis nõuavad suurepäraseid kognitiivseid funktsioone).

Kuidas kognitiivse funktsiooni uuring aitab?

– Aitab teha raviarstil või kliinilisel psühholoogil parima otsuse õige diagnoosi ja ravi  määramisel;

– aitab keskenduda kahjustunud funktsioonide taastamisele ja toetamisele;

– aitab valida sobivat töökohta või planeerida akadeemilist karjääri.

Oluline teada enne kognitiivse funktsiooni uuringule tulekut:

– varuge endale aega vähemalt 3 tundi. Intervjuude ning testide läbiviimine võtab aega. Uuringu pikkus sõltub  ülesannete lahendamise kiirusest ning kuigi enamasti ei teki selleks vajadust, siis mõnikord võib tekkida olukord, kus uuringu lõpetamiseks kasutatakse kliendiga kokkuleppel ühte lisakohtumist;

– uuringu tulemuste osas antakse tagasisidet eraldi kohtumisel ning selleks kulub minimaalselt  üks tund;

– hoolitsege selle eest, et oleksite uuringule tulles puhanud ja söönud;

– võtke kaasa varasemalt tehtud kognitiivse funktsiooni uuringu tulemused, kui olete neid varem teinud;

– võtke kaasa prillid ja/või kuuldeaparaat, kui olete nende kasutaja;

– uuringule suunab enamasti psühhiaater või eriarst, vajadusel ka kliiniline psühholoog või vaimse tervise õde;

Kognitiivse funktsiooni uuring on tasuline teenus ning Katriitos ei ole vajalik saatekiri.

Isiksuseomaduste uuring on abiks korduvate ning jäikade käitumismustrite tuvastamisel, mis võivad esineda inimese suhtlusstiilis, emotsioonides, mõtetes ning tajus. Väljakujunenud isiksuseprobleemid saavad enamasti alguse juba lapseeas, teevad inimese haavatavamaks erinevate psüühikahäirete kujunemisele ning häirivad inimese enda või tema lähedaste elu olulisel määral. Isiksuseomaduste uuring on kompleksne ning põhjalik uuring, mille käigus viiakse läbi kliiniline intervjuu, struktureeritud intervjuu ning palutakse Teil täita enesekohaseid küsimustikke. Uuringu käigus hinnatakse isiksuseomadusi, sotsiaalseid oskusi, psüühilist ning emotsionaalset seisundit.

 

Millal on isiksuse uuring vajalik või kasulik?

– Vajalik on täpsem diagnoos Teie jaoks sobivate terapeutiliste sekkumiste ning eesmärkide määramiseks või diferentsiaaldiagnostikaks.

– Olete märganud, et Teil tekib sageli probleeme suhetes teiste inimestega ning Te ei tea selle põhjust. Raskused võivad esineda näiteks suhtlusolukordades, tööl või koduses keskkonnas.

 

Oluline teada enne isiksuse uuringule tulekut:

– varuge endale aega vähemalt 3 tundi. Intervjuude ning testide läbiviimine võtab aega;

– uuringu tulemuste osas antakse tagasisidet eraldi kohtumisel ning selleks kulub minimaalselt üks tund;

– tulge uuringule puhanuna, täis kõhu ning avatud meelega. Hoolitsege selle eest, et oleksid uuringule tulles puhanud ja söönud.

– võtke kaasa prillid ja/või kuuldeaparaat, kui olete nende kasutaja;

– uuringut teostatakse alates 18. eluaastast;

– uuringule suunab enamasti psühhiaater, kliiniline psühholoog või vaimse tervise õde;

Isiksuse uuring on tasuline teenus ning Katriitos ei ole vajalik saatekiri.

QbTest on arvutipõhine sõelhindamismeetod, mis hindab objektiivselt aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) kolme põhitunnuse – hüperaktiivsuse, tähelepanu puudulikkuse ja impulsiivsuse – esinemist. QbTesti viiakse läbi 6-60 aastastel inimestel ja kasutatakse ATH diagnoosimise toetamiseks ning ravi jälgimisel. Ainult QbTesti läbimine ei ole piisav ATH diagnoosimiseks. QbTest on oluline osa ATH-ga inimese raviteekonnast ning selle tulemusi kasutatakse diagnoosiva spetsialisti poolt kliinilise otsuse tegemiseks ja/või ravi korrigeerimiseks. 

 

Millal tasuks mõelda QbTesti läbiviimisele?

– kui tunnete, et sageli on raskusi keskendumisel;

– teil on koolis või tööl raskusi keskendumist nõudvate ülesannetega;

– pidevalt esineb rahutus ja vajadus liikuda või ennast liigutada;

– raske on oodata oma järge, esineb vahele segamist ning soovite palju rääkida;

– teete sageli mõtlemata asju;

– raske on õigeks ajaks kohtumistele kohale jõuda;

– raske on oma aega ja tegevusi planeerida;

– teete sageli hooletusvigu koolis või tööl;

– kaotate oma isiklikke asju;

– sageli alustate uusi tegevusi ilma eelmisi lõpetamata;

– raske on eesmärke seada ja neist kinni hoida;

– esineb meeleolu kõikumist, ärrituvust ja kiiret vihastamist;

– raskusi on stressiga toimetulekul;

– esineb äärmuslikku kärsitust;

– käitute sageli riskeerivalt. Satute ohtlikesse olukordadesse või põhjustate ise ohtlikke olukordi (näiteks autoga kihutamine, ohtlikud sõiduvõtted, hooletu liiklemine tõukerattaga/jalakäijana).

 

Kuidas toimub testi läbiviimine?

Testi viib läbi vaimse tervise spetsialist. Testimise protsess võtab koos ettevalmistusega aega umbes 45-60 minutit. Testi sooritatakse arvuti ees, täites tähelepanu nõudvaid ülesandeid (tuleb võrrelda geomeetrilisi kujundeid). Testi läbiviimise ajal on Teie otsmikule kinnitatud reflektor, mille liikumist mõõdab arvuti kohal paiknev infrapunakaamera. Kaamera mõõdab ainult reflektorilt peegeldavaid kiiri ning ei filmi Teid ega ümbritsevat.

Testi käigus tuleb teil 15-20 minuti jooksul vastata nii täpselt ja kiiresti kui võimalik erinevatele arvutiekraanile ilmuvatele ülesannetele ning vajutada vastusenupule. 

Testitulemusi saab tõlgendada ja testi kokkuvõtte koostada selleks kvalifitseeritud spetsialist ja ravi määrata psühhiaater (ei sisaldu testimise hinnas). Seetõttu võib olla vajalik lisaks testimisele kutsega psühholoogi ja/või psühhiaatri vastuvõtt (kehtiva hinnakirja alusel). Testi kokkuvõtte saate enda meilile krüpteeritult või paberkandjal Katriito kontorist kätte 4 nädala jooksul.

Testi kokkuvõtte koostab selleks kvalifitseeritud spetsialist Teie testi tulemuste, lühikirjelduse ning Teie kohta saadaval oleva muu info põhjal (nt. digilugu, Katriito Kliiniku sisesed dokumendid, kui olete Katriito Kliiniku klient). Testi kokkuvõttes selgitatakse kõik testi tulemused põhjalikult lahti ja seostatakse muu olemasoleva infoga. Kokkuvõte sisaldab infot selle kohta, kas teil võib esineda ATH, kas vajate lisauuringuid või viitavad tulemused mõne muu probleemi esinemisele. Testi kokkuvõte on Teile ja Teid suunanud spetsialistile oluline siis, kui on vajalik diagnoosimine, ravi määramine, ravi jälgimine või ravi muutmine.

 

Oluline teada enne testile tulekut:

– soovitame testile tulla puhanuna;

– varu endale aega vähemalt 60 minutit;

– eelnevalt on oluline hoolitseda enda vajaduste eest (päeva jooksul kindlasti süüa ja enne testile tulekut käia tualetis);

– palume eemaldada kõik läikivad esemed (kõrvarõngad, kellad, kaelaehted, ninarõngad);

– palume mitte tulla testimisele riietes, millel on kivikesed või muu väga läikiv pind;

– kui kasutate ATH ravimeid, palume neid testimise päeval mitte võtta;

– testist üksi ei piisa, et vastata küsimusele, kas teil esineb aktiivsus- ja tähelepanuhäire – testitulemuste tähendust just Teie jaoks saab selgitada spetsialist eraldi konsultatsiooni käigus;

– diagnoosi kinnitab alati psühhiaater.