EMDR (Eye Movement Desensitization and Reprocessing) on põhjalikult uuritud ja tõhus psühhoteraapia meetod, mille puhul on tõestatud, et see aitab inimestel taastuda traumadest ning erinevatest stressi tekitavatest elusündmustest, sealhulgas traumajärgsest stresshäirest, ärevusest, depressioonist ning paanikahäiretest.

Meetod võimaldab töötada traumaatiliste mälestustega, vähendades nende negatiivset mõju ning aidata kliendil luua uusi olukorraga toimetuleku viise. 

Traumaatiliste mälestuste põhjustajateks võivad olla väga erinevad, pikaajalist negatiivset mõju omavad elusündmused (nt kiusamise, vägivalla kogemine või pealt nägemine, tõrjumine, ebaõnnestumised, õnnetused, traumad vms).

Tavaliselt toimub traumaatiliste kogemuste töötlus ajus loomulikult, ent kui inimene on kogenud korduvaid traumasid või nendest põhjustatud ülitugevat stressi, võib loomulik paranemine olla häiritud ning algne traumaatiline kogemus jääda ajus töötlemata. Kui inimene kogeb hilisemas elus midagi, mis on mingil moel sarnane algselt kogetuga, võivad töötlemata mälestused koos emotsioonidega taas esile kerkida.

​Töötlemata mälestusega seotud reaktsioonide vallandajaks võivad olla sarnased olukorrad, keskkond või inimesed, samuti helid, lõhnad, kehaaisting, kellegi käitumine jms. Töötlemata mälestused võivad olla häire(te) tekke aluseks.

Mis seansil toimub?

Esimesel kohtumisel tutvustatakse meetodit ja hinnatakse selle sobivust kliendile. EMDRi töötluse läbiviimist alustatakse enamasti alates teisest või kolmandast kohtumisest, peale kliendi murede kaardistamist. 

Kui on tegemist ühekordse traumaatilise sündmusega (nt avariisse sattumine), millele sarnast varem kogetud ei ole, siis valitakse tööks see konkreetne sündmus. Juhul, kui traumaatiline sündmus on olnud läbi aja korduv, püütakse kliendi-terapeudi koostöös leida minevikust üles varajaseim sündmus ning alustatakse töötlust sellest sündmusest, liikudes edasi olevikusündmuste suunas. Teraapia eesmärgiks on vähendadada kliendi ärevus ning ebamugavustunnet minevikumälestuse meenutamisel. 

Mälestuste töötluse esile kutsumiseks ajus, kasutatakse enamasti silmade liigutamist ehk silmi liigutatakse terapeudi käe liikumise tempos ning suunas. 

Üheks erinevuseks võrreldes teiste teraapiatega on, et EMDR ei nõua kliendilt probleemi väga üksikasjalikku lahti rääkimist. 

EMDRi seansid on mõnikord veidi pikemad kui teraapias tavapäraselt (kuni 90 minutit). Seansside arv sõltub kogetud trauma tüübist ning keerukusest. 

EMDRi seansse on võimalik läbi viia ka veebi vahendusel. 

Milliste murede korral saab EMDR-i kasutada? 

– Ärevus (nt eksamiärevus, võistlusärevus jms);

– foobiad (nt hirm erinevate suhtlemisolukordade ees, lennuhirm, hirm hambaravi ees vms);

– häirivad mälestused (nt kiusamine, häbistamine, tõrjumine jms; autoavarii või muu õnnetus; ebaõnnestunud esinemine või võistluskogemus);

– füüsilistest vigastustest paranemine (nt sportlastel, kellel jääb hirm kogetud traumast häirima – valukogemus);

– valuhäired (kehalise haiguse tunnusteta valu);

– söömishäired (nt kontrollimatud söömishood jms);

– traumaatiline stress (nt traumajärgne stressihäire);

– sõltuvused (nt mängurlus jms);

– lein ja kaotus;

– dissotsiatiivsed häired;

– seksuaalne ja/või füüsiline väärkohtlemine.