Meie noored on vaimse tervise kriisis. Paljud noored kogevad süvenevat kurvameelsust, lootusetust tuleviku ees ja enesetapumõtteid. Need vaimse tervise probleemid on veelgi sagedasemad noorte seas, kes kogevad sotsiaalset tõrjutust oma seksuaalse sättumuse või soolise identiteedi pärast. Tänaval kuuldakse vikerkaare värvides märgi kandmisel negatiivseid kommentaare, koolis teevad õpetajad homovaenulikke märkusi ja meedias kajastatakse uudislugusid, kus poliitikud kaitsevad homofoobset agressiooni. Sage kokkupuude negatiivsete hinnangutega suurendab noortes hirmu ja väärtusetuse tunnet

LGBTQIA+ kogukonda kuulumine ei põhjusta vaimse tervise probleeme. Küll aga kogevad LGBTQIA+ noored sageli elus tõrjutust, kiusamist, diskrimineerimist ja vägivalda, mille tõttu on neil suurem risk depressiooni või ärevushäire väljakujunemiseks, psühhoaktiivsete ainete kuritarvitamiseks ja enesetapukatsete sooritamiseks. Ühelt poolt on toimunud märkimisväärsed sotsiaalsed muutused seoses LGBTQIA+ inimeste ja probleemide ühiskondliku aktsepteerimisega, kuid teisest küljest on tekkinud suur mure LGBTQIA+ noorte vaimse tervise pärast. Kui asjad on nii palju “paremad”, siis miks on LGBTQIA+ noorte vaimse tervise mured pakilised? 

Identiteedi avaldamine

Viimaste aastakümnetega on LGBTQIA+ kogukonnaga seotud muutuste tempo kogu maailmas olnud drastiline. Esimene riik, kus tunnustati samasooliste paaride abielu, oli 2001. aastal Holland. Praegusel hetkel tunnustab 35 riiki maailmas samasooliste paaride abielu. Sealhulgas sellest aastast ka Eesti! LGBTQIA+ indiviidide ja nende õiguste ühiskondlik aktsepteerimine on loonud keskkonna, kus oma identideedi avaldamine on tänapäeva noore jaoks üha enam võimalik.

Teistele oma seksuaalse või soolise identiteedi avaldamine toimub järjest nooremas eas. 1970ndatel oli keskmiseks identiteedi avaldamise vanuseks 20 aastat, 2000ndatel oli see ligikaudu 16 aastat ja 2010ndatel 14 aastat. Praegune keskmine identiteedi avaldamise vanus on 13, mis langeb kokku varase noorukiea keerulise arenguperioodiga. Sellel perioodil võivad noored kogeda tugevamaid eelarvamuslikke hoiakuid ja sagedasemat homofoobset käitumist. Eesti LGBTQIA+ koolikeskkonna uuringust joonistus välja, et 77% Eesti LGBTQIA+ noortest on kogenud tõrjutust ja 68% on kogenud ähvardamist ja mõnitamist. Noorukid on üldiselt väga tundlikud sotsiaalse tõrjumise ja kaaslaste mõju suhtes ja see muudab LGBTQIA+ noorte jaoks oma identiteedi avaldamise protsessi keeruliseks.

Vajadusega varjata oma identiteeti kaasneb surve, ahastus ja üksindus ja samal ajal enda ausalt näitamisega kaasneb ahistamise ja diskrimineerimise hirm. Kui inimest koheldakse nii, nagu ta peaks häbenema seda, kes ta on, tekib tõrjutus ja eneses kahtlemine. Uuringud on näidanud, et stigmatiseeritud identiteedi varjamine vähendab paradoksaalselt kuuluvustunnet. Kuigi inimesed loodavad, et identiteedi varjamine toob neile paremad suhtlusvõimalused ja sõbrad, näitavad tulemused vastupidist. Oma identiteedi varjamine ei ole tõhus strateegia, kuna see ei taga oodatud sotsiaalset aktsepteerimist ja võib suurendada üksilduse tunnet. Vaatamata edusammudele sotsiaalse aktsepteerimise vallas, on vaimne tervis LGBTQIA+ noorte jaoks endiselt oluline probleem, kuna kriitilisel eneseavastamise perioodil võivad nad silmitsi seista kaaslaste negatiivsete hinnangute ohvriks langemisega. Ühiskondlike muutuste ja arenguprobleemide ristumiskoha mõistmine on väga oluline LGBTQIA+ noorte ainulaadsete vaimse tervise vajaduste rahuldamiseks tänapäeva maastikul.

Levinud vaimse tervise probleemid

Noorukiiga on vaimse tervise seisukohast väljakutseterohke periood, kuna paljud psühholoogilised probleemid kujunevad välja selle arenguetapi ja sellele järgneva perioodi jooksul. Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringust selgub, et ligi pooled (54,4%) 15–17-aastased tüdrukud ja ligi veerand (28,1%) poistest on depressiooniriskis. Pooled (50%) tüdrukutest ja 15,7% poistest on üldistunud ärevushäire riskis. Lisaks esineb 11,5% noorukitest enesevigastamist ja 15,9% esineb surma- või suitsiidimõtteid. Sarnased USA uuringud on näidanud, et toodud näitajad on LGBTQIA+ noorte seas veelgi kõrgemad ning võrreldes heteroseksuaalsete noortega esineb rohkem enesevigastamist, enesetapumõtteid ja suitsidaalset käitumist. Uuringud näitavad ka, et võrreldes heteroseksuaalsete või LGBTQIA+ identiteediga õpilastega kogevad oma seksuaalsuses kahtlevad noored sageli sügavamat depressiooni ning neil on psühholoogiliselt raskem toime tulla kiusamise ohvriks langemisega.

LGBTQIA+ noored kogevad sageli oma igapäevaelus stressirohkeid kogemusi, mis mõjutavad negatiivselt nende vaimset tervist – kiusamine või aktiivne diskrimineerimine, õpetajate ja kooli poolt toetuse puudumine, pere toetuse puudumine, vaimse tervise toe juurdepääsu puudumine. Positiivsed suhted vanemate ja perekonnaga on noorte heaolu seisukohalt üliolulised, kuid paljud LGBTQIA+ noored kardavad vanematele oma identiteeti avaldada, kuna võivad kogeda vanematepoolset tõrjumist ja tühistamist. Noored, kes kardavad perekonna ja sõprade poolt tõrjumist, kogevad kõrgemat depressiooni ja ärevuse taset. Noortel, kes on oma identiteedi avaldamisel kogenud lähedaste poolt tõrjutust, esineb sagedamini enesetapumõtteid ja -katseid.

Kaitsetegurid

Olulised tegurid LGBTQIA+ noorte vaimse tervise probleemide ennetamisel on toetav koolikeskkond, kus on loodud seksuaalset sättumust ja soolist identiteeti käsitlevad kiusamisvastased nõuded. Lisaks on oluline LGBTQIA+ teemadest rääkimine ja nende integreerimine igapäevastesse teemadesse. Antud teemade kaasamine avab positiivseid aruteluvõimalusi, mis suurendavad noortes kuuluvuse tunnet ja julgust sekkuda homofoobsete hinnangute tegemisel. Kooli kõrval on olulisel kohal ka noortekeskused, mis saavad luua LGBTQIA+ noortele turvalisi kogunemiskohti ja toetada tugivõrgustiku tekkimisel.

Vanemate ja sõprade toetus mõjutab oluliselt LGBTQIA+ noorte vaimset tervist ja enesehinnangut. Noored, kellel on sõbrad pärast seksuaalse identiteedi avalikustamist säilinud, kogevad vähem depressiooni ja enesetapumõtteid kui need, kes kaotasid sõpru oma identiteedi avalikustamise tõttu. Seksuaalsusega seotud sotsiaalne toetus noorukieas vanematelt, sõpradelt ja kogukonnalt aitab kaasa positiivsele heaolule täiskasvanueas. Uuringud näitavad, et lähedaste toetus leevendab noortel stressorite negatiivseid mõjusid. Eriti olulist rolli mängivad siin vanemad, kelle toetust seostatakse LGBTQIA+ noorte seas kõrgema enesehinnangu, väiksema depressiooni ja vähemate suitsiidimõtete või enesetapukatsetega.

Ühiskond ja pered peaksid pakkuma LGBTQIA+ noortele avatust, mõistmist ja toetust nende vaimse tervise edendamiseks. Tugi vanematelt, sõpradelt ja kogukonnalt aitab suurendada noore inimese heaolu ja leevendada stressorite negatiivseid mõjusid, soodustades seeläbi LGBTQIA+ noorte vaimset tervist ja luues keskkonna, kus nad tunnevad end aktsepteerituna ning toetatuna.

Mida teha, et toetada LGBTQIA+ noort?

  • Hari ennast – Uuri ja loe LGBTQIA+ terminoloogia, identiteetide ja kogemuste kohta – nii mõistad paremini ka nende noorte väljakutseid. Tea, et see pole “lihtsalt faas”, sellele pole olemas “ravi” ja keegi ei ole süüdi. Kuula noort ja püüa mõista. Avatud suhtlus ja toetus peredes aitab oluliselt kaasa LGBTQIA+ noorte heaolule. Palju abistavat informatsiooni leiate ka Eesti LGBT Ühingu kodulehelt.
  • Ole toetav – Püüa aktsepteerida noore identiteeti ja kasuta tema poolt valitud nimesid ja asesõnu. Luba noorel kanda riideid, millega ta saab väljendada oma „mina“. Samas austa noore privaatsust seoses tema seksuaalse sättumuse, sooidentiteedi või väljatuleku protsessiga. Ära tee eeldusi noore identiteedi kohta ega survesta teda informatsiooni jagama.
  • Ole liitlane – Isegi kui enda peres, klassis või tutvusringkonnas ei ole oma identiteeti avaldanud LGBTQIA+ noort, toeta ja seisa ikkagi LGBTQIA+ õiguste eest. Ära aktsepteeri diskrimineerivat keelt või käitumist. See on sinu võimalus olla positiivne eeskuju. Sinu toetus võib avaldada olulist mõju teistele ja mõjuda positiivselt enda identiteedis ebakindlate noorte enesehinnangule ja enesekindlusele.
  • Märka kiusamist – Noor ei pruugi alati ise tulla ütlema, et teda kiusatakse, kuid sellest võivad olla märgid. Näiteks käitumise muutused, distsipliini- või käitumisprobleemid koolis, hinnete langus, puudumine, sõpradega suhtluse kadumine, ainete tarvitamine, jne. Kui teie lapsel on mõni neist märkidest, rääkige temaga ja kooliga, et saada rohkem infot selle kohta. Antud teemat võib noorega avada ka kaudselt ja uurida, kas neil kooli esineb kiusamist või tõrjumist.
  • Räägi kaasavalt – Kooli programmides on oluline tuua mitmekesiseid vaatenurki ja arutada LGBTQIA+ kogukonnaga seotud teemadel, et seeläbi edendada mõistmist ja empaatiat. Integreerige neid teemasid ise tundi või kutsuge rääkima spetsialiste. Andke avalikult mõista, et kõik õpilased on teretulnud ja aktsepteeritud.
  • Julge küsida abi – Kui sul on enda või kellegi teise vaimse tervise kohta muresid, küsimusi või kahtluseid, ära karda küsida nõu. Veebi teel saad kiirelt abi Peaasi ja Lahendus nõustajatelt. Eesti LGBT Ühing saab aidata sul leida LGBTQIA+ sõbralik nõustaja oma piirkonnas. Oled alati oodatud ka Katriito Kliinikusse, kus on samuti mitmed LGBTQIA+ sõbralikud psühholoogid.

Tea, et sa ei pea oma murega üksi olema!

Liis Veski
Katriito Kliiniku psühholoog

Alamärkused:

LGBTQIA+ on lühend, mis viitab erineva seksuaalse sättumuse, sooidentiteedi, soolise eneseväljenduse ja sootunnustega inimestele, näiteks lesbidele, geidele, biseksuaalsetele, transsoolistele, intersoolistele, aseksuaalsetele, kvääridele, jne. 

Kirjandus:

Mental Health in Lesbian, Gay, Bisexual, and Transgender (LGBT) Youth. (2016) Russell, S. T., & Fish, J. N.

Hidden costs of hiding stigma: Ironic interpersonal consequences of concealing a stigmatized identity in social interactions. (2014) Newheiser, A.-K., & Barreto, M.

Eesti rahvastiku vaimse tervise uuring. (2022)

Eesti LGBT+ õpilaste koolikeskkonna uuring. (2018)