Väärtused ehk see, mis meile tegelikult korda läheb, on tihedalt seotud sellega, kes me päriselt oleme ja kui hästi või halvasti me psühholoogiliselt ennast tunneme. Väärtuste kujunemine saab alguse lapsepõlvest kui neid õpitakse ümbritsevatelt inimestelt, eelkõige pereliikmetelt. Teismeeas on oluliseks väärtuste allikaks perekonna ja õpetajate kõrval sõbrad. Täiskasvanuna lihvivad väärtuseid meie enda kogemused ja moraalsed, eetilised ning usulised uskumused enda, teiste ja maailma kohta.
Miks on kasulik oma väärtusi teadvustada ja sõnastada?
Sageli üllatab inimest see, kui psühholoog temalt küsib, mis talle päriselt korda läheb. Küsimuse eesmärk on välja selgitada, kas vaimse tervise probleem võib olla seotud sellega, et inimene ei saa mingil põhjusel elada kooskõlas oma väärtustega või ta ei olegi väärtuseid endale teadvustanud. Üllatus suureneb veelgi, kui vastust oma isiklike väärtuste kohta ei olegi nii kerge anda. Enda jaoks oma väärtuste defineerimine on aga oluline mitmel põhjusel. Kõige üldisemalt aitab see valida väärtustega kooskõlas olevat käitumist ja teha enda jaoks sobivaid otsuseid nii era- kui ka tööelus. See on omamoodi vabadus mitte olla teiste käitumiste osas reageerija, vaid olla enda käitumise osas otsustaja. Sageli muudab inimesi ärevaks see, kui elu pidevalt muutub ja on palju teadmatust. Stabiilne väärtuste kompass võib sellises olukorras aidata ärevust ohjes hoida, sest inimesel on lihtsam otsustada, kas ja kuidas ta muutusele reageerib.
Niisamuti aitab selge väärtussüsteem luua endast positiivse mina-pildi, mis toetab ka seda, et inimesel oleks lootus, et ta saab ka tulevikus kenasti hakkama. Väga levinud depressiooni puhul on inimesel sageli negatiivne ja ennast süüdistav ning tühistav mina-pilt ning lootust, et tulevikus võiks asjad paremuse poole muutuda, ei nähta ega usuta. Seetõttu on enda positiivsena nägemine ning endasse uskumine tugevad kaitsefaktorid stressiga toimetulekuks.
Teadlikkus oma väärtustest näitab inimese emotsionaalset küpsust ehk seda, mil määral on ta võimeline järgima enese väärtusi ning enda seatud elu eesmärke, olles samal ajal emotsionaalset teiste jaoks olemas. Kui inimene ei saa oma tegelikke tundeid turvaliselt väljendada, võib ta ennast suhetes emotsionaalselt kas lukku panna või kui ka sellest abi ei ole, katkestada suhted sootuks, mis aga ei ole lahendus, vaid probleemi külmutamine.
Väärtused aitavad vastu seista ka samu väärtusi mittejagava grupi või muu autoriteedisurvele. Niisamuti võib väärtussüsteem anda samu väärtusi jagavate inimestega kokkukuulumise tunde. Mõlemad on vaimset tervist toetavad ressursid.
Enda väärtuste sõnastamine ja endale selgeks mõtlemine aitab panna ka vastutuse õigesse kohta ja teha vahet, millal vastutatakse teiste ees ja millal teiste eest. Kui lapsevanemad vastutavad tõepoolest oma alaealiste laste eest, siis üldjuhul muudes eraelulistes ja tööalastes suhetes teistelt vastutuse endale võtmine on ühele inimesele liiga suur koorem kanda ja võib viia läbipõlemiseni.
Kokkuvõtvalt on väärtussüsteem vaimse tervise tugisammas, millele keerulistes olukordades toetuda.
Niisiis võiks igaüks oma psühholoogilise heaolu suurendamiseks selgeks mõelda, mis on inimesele enda puhul oluline, millised asjad või tegevused talle päriselt korda lähevad ja millised inimesed on tõeliselt väärtuslikud.
Moonika Kukke-Tiiman
psühholoog