Me kõik oleme kuulnud, et uni on oluline, peab puhkama, une arvelt ei tohiks asju teha. Sellegipoolest kogeme ja näeme sotsiaalmeedias aga ka mujal teist vaatenurka, kus räägitakse üleöö õppimisest ja töö tegemisest. Mis siis ikkagi õige on, kas peaksime magama või võime töö- ja koolitöödeks unetunde näpistada?
Alustame sealt, et mis see uni siis õigupoolest on ja miks meie organism teda vajab?
Eesti keele seletav sõnaraamat ütleb, et uni on “perioodiline füsioloogiline puhkeseisund, mille ajal organismi aktiivne seos keskkonnaga on katkenud”. Sellest definitsioonist tuleb kenasti välja, et uni on meie keha füsioloogiline funktsioon, mille ajal muutub meie teadvuse tase – me ei ole nii tähelepanelikud ja valmis reageerima enda ümber toimuvale, kuid me ei ole teadvusetud. Unel ei ole ühte kindlat põhjust, pigem on uni seotud mitmete meie keha protsessidega. Une olulisust tõestab pelgalt teadmine, et ta meie organismile omane on, sest miks muidu paneksime me end nii haavatavasse seisu, kus me oma ümbrust ei jälgi ega kontrolli? Ja seda läbi ajaloo, ka siis kui elasime veel lähemalt koos erinevate kiskjate ja muude ohtudega.
Okei, uni on vajalik, aga miks siis ikkagi?
Vahetevahel kohtume inimestega, kes räägivad pidevalt une arvelt töö tegemisest või õppimisest. Tänu teadusuuringutele teame, et töötamine ja õppimine ei pruugi olla üldse nii tulemuslikud, kui me une vahelt ära jätame. Just unega kinnistame me õpitut ja kogetud. Muuhulgas toetab uni meie päevast õppimist ja uute oskuste omandamist, sest toetab meie keskendumisvõimet ja teisi olulisi kognitiivseid oskuseid.
Une ajal teeb meie aju palju tööd, et me päeval hästi hakkama saaksime: sorteerib olulise ebaolulisest, kinnistab uusi teadmisi, taastab kogu meie organismi erinevaid kudesid. Kui meie aju ei saa une ajal oma tööd teha ja meid päevaks ette valmistada, muutub ta juba eos ärevaks. Sest meie aju üks suurimaid ülesandeid on meid elus hoida. Väsinud aju, mis ei ole saanud sorteerida ja kinnistada olulisi teadmisi on igaksjuhuks ohtude osas tähelepanelikum, tõlgendades kõike pessimistlikumalt – sest ehk on kuskil mingi oht varitsemas. Ja kui meie aju on hõivatud ohtude otsimisega, ei ole tal aega päeval uusi teadmisi omandada.
Seega ilma uneta õppimine ja töötamine on nagu asfaldil maratoni jooksmine sirgete jalgade ja ilma jalanõudeta – tulemus on võimalik saada kätte, kuid selle saavutamine on juba ise raskem ning vigastab samal ajal meie organismi selliselt, et järgmise maratoni jooksmine on oluliselt keerulisem.
Kuidas siis oma und toetada?
Vaata esmalt üle oma magamistuba – kas see on magamiseks mugav (see tähendab, kas su toas on sulle mõnus und toetav temperatuur; on sul võimalik oma tuba pimendada; kas su voodi ja madrats on sulle mugavad)? Üldiselt toetab inimese und veidi madalam toatemperatuur ja vähene valgus.
Seejärel mõtle, milline on su päev ja kas see toetab hea une teket? Kas sa oled füüsiliselt aktiivne? Kui palju ja millal tarvitad sa kohveiini sisaldavaid jooke? Millal paned käest telefoni ning loobud teistest ekraanidest? Ja kas sul on kindlad magamamineku ja ärkamisajad? Füüsiline aktiivsus toetab õhtust magama jäämist, eriti hea on kui saad seda teha õues! Kofeiini tarbimine peale lõunat pärsib une teket, sest kofeiin ei jõua täielikult su kehas lahustuda selleks ajaks, kui sa magama peaksid minema. Ekraanidest tulev sinine valgus ajab aga aju segadusse – kas siis on päev või on ikkagi öö? Ning kindel rütm oma uneaegades aitab luua rutiini – keha juba teab millal on aeg magama minna ja millal ärgata.
Millal otsida abi ravimitest?
Üldine reegel võiks olla – kui ei ole diagnoositud unehäiret, ei tohiks tarvitada kangeid uneravimeid. Valesti tarvitatud spetsiifilised ravimid võivad unehäire hoopiski tekitada. Pigem võiks üle vaadata oma päevase stressitaseme ja püüda seda tasakaalustada, et muremõtted voodisse kaasa ei tuleks. Kui on unehäire kahtlus, võiks pöörduda psühhiaatriahaiglate juures tegutsevatesse unehäirete kabinettidesse, kus siis juba vastavad uuringud läbi viiakse ja unehäire selle olemasolul ka diagnoositakse.
Kui vajad abi aga stressi maandamisel, on hea mõte pöörduda psühholoogi poole.
Sinu
Katriito