Muutused algavad meist endist. Minust ja sinust. Mõtteid, mida hõlmab laste ja noorte hea vaimne tervis, jagab Katriito Kliiniku omanik ja tegevjuht Triinu Niiberg-Pikksööt.
“Tabasin end mõtlemast selle üle, mida lapsed ja noored tegelikult vajavad. Arutlemas selle üle, mida mina saan selleks teha, et toetada laste ja noorte vaimset tervist. Milline on minu panus täna?
Ja kuidagi eriti kõnetas mind üks sotsiaalmeedias ette juhtunud tsitaat:
„Iga käitumise taga on tunne, iga tunde taga on vajadus. Ja kui me täidame neid vajadusi, mitte ei keskendu pelgalt käitumisele, tegeleme me põhjusega, mitte sümptomiga.“
Ashleigh Warner
Mida siis lapsed ja noored hea vaimse tervise jaoks vajavad:
– Turvalist seotust teistega enda ümber
Laps ja noor inimene vajavad, et nad tunneksid ennast turvaliselt ja hoolitsetult, et neil oleks stabiilne keskkond kodus ja koolis ning nad oleksid aktsepteeritud oma vanemate ja teiste oluliste täiskasvanute poolt sellisena nagu nad on. Niiet meie vanemate, õpetajate ja hoolekandjatena võiksime vaadata endale otsa – mida me iga päev teeme selleks, et ennast ümbritsevatele lastele ja noortele seda turvatunnet pakkuda? Kuidas oleme neile oma käitumisega eeskujuks?
– Autonoomsust, kompetentsuse ja identiteeditunnet
Laps ja noor inimene vajavad arenguks piisavalt väljakutsuvaid ülesandeid. Mitte liiga lihtsaid. Mitte liiga raskeid. Nad vajavad sõbralikku, sisulist ja kasulikku tagasisidet ja toetust, et neid ülesandeid täita. Millist tagasisidet anname oma lastele kodus? Millist tagasisidet vajasime ise lastena? Mis sind ennast motiveerib – kas tänitamine ja sõim või hoopis märkamine ja toetavad küsimused?
– Vabadust väljendada oma vajadusi ja emotsioone
Laps ja noor inimene vajavad võimalust väljendada oma tundeid ilma kartmata negatiivseid tagajärgi või reaktsioone. Jah, lastele on vaja õpetada oma tundeid märkama ja väljendama. Ei, emotsioonide väljendamise oskus ei ole hingamisoskus, mis juba kõhubeebil olemas on. Kas meie ise tunneme oma tundeid ära, oskame neid nimetada ja adekvaatselt väljendada?
– Spontaansust ja mängu
Mäng lubab lastel luua, uurida ja avastada maailma, saada uusi kogemusi, eksida, proovida uuesti, võita ja kaotada. Mäng aitab katsetada, kogeda, arendada uusi oskusi, kasvatab enesekindlust ja säilenõtkust tuleviku raskustega silmitsi seismiseks. Millal sina viimati mängisid? Mida uut kogesid? Millal vaatlesid mängivaid lapsi? Millal võtsid aega, et koos oma lastega mängida?
– Realistlikke piire ja enesekontrolli
Lapsed ja noored vajavad piire. Vajavad piire selleks, et arendada enesedistsipliini, vastutustunnet. Piire on vaja lapse turvalisuse tagamiseks, raskete tunnetega toimetulekuks,ärevuse vähendamiseks ja tarkade valikute tegema õppimiseks. Piirid näitavad lapsele ka seda, et nende vanemad päriselt hoolivad ja nad võivad end vanemate juures turvaliselt tunda. Millal on piire liiga vähe? Millal on piirid liiga jäigad? Millal sa viimati endalt küsisid, miks ma midagi luban/ei luba? Kas lihtsalt seetõttu ei luba, et mulle ei lubatud?
Jah, seda kõike eelnevat vajavad lapsed ja noored. Ja vajame ka meie, täiskasvanud. Sest iga täiskasvanu sees on samuti peidus üks laps oma vajadustega. Nende vajadustega, mis kunagi, kui olime lapsed, ei olnud võibolla kõige paremini täidetud. Vaata oma sisemisele lapsele otsa, miks ta nii käitub nagu ta just käitus, mis tunne sind valdas, mida sa tegelikult vajad?”
