Vaimse tervisega seonduvate murede hulk on suurenemas. See tõus näib juhtuvat mitte ainult üldpopulatsioonis, vaid ka sportlaste seas (Åkesdotter jt, 2020). Kuigi enamik uuringuid näitab sportlaste ja mittesportlaste vahel võrdseid depressioonimäärasid, on hulk uuringuid leidnud, et sportlased raporteerivad oluliselt vähem depressiooni sümptomaatikat võrreldes mittesportlastega (Armstrong & Oomen-Early, 2009; Proctor & Boan-Lenzo, 2010).
Kaitsefaktorid ja riskitegurid
Sageli peetakse vähesema raporteerimise põhjuseks sportlaste paremat tervist või paremat toimetulekut stressiga. Üks arusaam on, et sportlastel leidub kaitsefaktoreid, mis kaitsevaid neid depressiooni tekkimise eest (Armstrong & Oomen-Early, 2009). Kaitsefaktorid on näiteks sotsiaalne võrgustik, meeskonna tugi, aga ka parem füüsiline vorm. Seejuures tahaksin teid kutsuda kaasa mõtlema, kuivõrd on madalamad depressiooni määrad tõepoolest seotud vähesema depressiooniga.
Teise arusaama järgi on sportimine hoopiski riskitegur. Sportlased on haavatavad sportimisega seotud riskiteguritele nagu vigastused, ootamatu karjääri lõpetamine ja sooritusega seonduv stress (Rice jt, 2016). Seejuures tervislikkuse ja heaolu sümboli kuvandile vastamise surve võib paneb sportlaste võimed proovile. Kuna surve kuvandile vastata on suur, võivad sportlased imago säilitamiseks vaimse tervise murede sümptomaatikat, sh depressiooni sümptomeid alaraporteerida. Probleemide välja näitamist võidakse näha kui nõrkuse märki.
Uuring (Forys & Tokuhama-Espinosa, 2022) näitas, et sportlaste bioloogilised näitajad erinevad mittesportlaste omadest. Sportlased võivad kannatada depressiooni all, kuna nende nõrgenenud hormonaalne vastus takistab neil saada piisavalt serotoniini. Kuna sportlaste algne serotoniinitase on kõrgem, ei vasta nende sümptomid depressiooni üldtunnustatud diagnostilistele kriteeriumitele. Seega, sportlased depressioon võib olla erinev, sest nende neurohormonaalne tasakaal erineb oluliselt mittesportlastest.
Depressiivne kohastumus
Uuem teaduskirjandus (Forys & Tokuhama-Espinosa, 2022) toob välja, et sportlaste depressiooni võib nimetada depressiivseks kohastumuseks (ingl k adaptable depression). Viidatakse asjaolule, et sportlaste kogetav depressioon on erinev mittesportlase depressioonist. Peamine erinevus ei seisne selles, et depressiooni sümptomaatika oleks erinev, vaid nende sümptomite alguspunktid on erinevad.
McLoughlini ja teiste teadlaste (2021) juhitud uuringus leiti kvantitatiivselt, et ükski sportlane ei täitnud nii raske depressiooni kui ärevuse kriteeriume. Peamiselt raporteeriti sümptomeid, mis vastasid kergele depressioonile. Neurohormonaalse tasakaalu erinevustest, täpsemalt kõrgemast üldisest serotoniini tasemest, tingituna ei pruugigi sportlased mõõduka või raske depressiooni kriteeriume täita (Forys & Tokuhama-Espinosa, 2022). Seega paljud sportlased ei teadvusta, et kergema loomuga sümptomid võivad viidata depressioonile, mistõttu ei otsi meditsiinilist abi ei sportlased, nende treenerid ega sportlaste lähedased. Arvestada tuleb, et teadmised depressiivse kohastumuse kohta on veel uued ja tuleb jääda ootama teaduslikke tõendeid uue hüpoteesi toetamiseks.
Dagmar Rahula
spordipsühholoogia praktikant
Kasutatud kirjandus
Åkesdotter, C., Kenttä, G., Eloranta, S., & Franck, J. (2020). The prevalence of mental health problems in elite athletes. Journal of science and medicine in sport, 23(4), 329-335.
Forys, W. J., & Tokuhama-Espinosa, T. (2022). The athlete’s paradox: Adaptable depression. Sports, 10(7), 105.
McLoughlin, E., Fletcher, D., Slavich, G. M., Arnold, R., & Moore, L. J. (2021). Cumulative lifetime stress exposure, depression, anxiety, and well-being in elite athletes: A mixed-method study. Psychology of sport and exercise, 52, 101823.
Proctor, S. L., & Boan-Lenzo, C. (2010). Prevalence of depressive symptoms in male intercollegiate student-athletes and nonathletes. Journal of Clinical Sport Psychology, 4(3), 204-220.
Rice, S. M., Purcell, R., De Silva, S., Mawren, D., McGorry, P. D., & Parker, A. G. (2016). The mental health of elite athletes: A narrative systematic review. Sports medicine, 46, 1333-1353.