Kujutage ette, et teie ülemus või töökaaslased ahistavad, alandavad ja hirmutavad teid pidevalt. Kujutage ette, et tunnete end oma töökeskkonnas jõuetuna, abituna ja lootusetuna. Kujutage ette, et teil pole kedagi, kelle poole pöörduda, keegi ei toeta teid ega kaitse teid.
Nii tunnevad end need inimesed, kes kogevad töökiusu.
Töökiusamine on tõsine probleem, mis kahjustab töötajate heaolu, tulemuslikkust ja tootlikkust. Ta võib kahjustada organisatsiooni mainet, sisemist kultuuri ja finantse ning ta ei kao kuhugi, kui anname talle lihtsalt aega ja vaatame tast mööda.
Mis on töökiusamine?
Töökiusamist defineeritakse kui pidevat ja korduvat väärkohtlemist töökohal. Ta võib hõlmata märgatavaid asju nagu verbaalne, füüsiline või emotsionaalne väärkohtlemine, näiteks solvangud, ähvardused, alandused, tõrjumised, sabotaaž. Kuid enamasti ei ole ta väga hästi silmaga nähtav. Töökiusamine võib olla peen või varjatud, näiteks sohutamine (ing. gaslighting), teabe varjamine või reeglite muutmine ilma sellest teada andmata. Töökiusu analüüsides näeme sageli, et enamasti kaasneb sellega võimude erisus, kus kiusajal on sihtmärgist rohkem autoriteeti, staaži või muul moel mõjuvõimu.
Kuidas mõjutab töökiusamine töötajaid?
Töökiusamine ei ole lihtsalt väike tüütu või kahjutu nali. Kiusamist talutavas keskkonnas viibimine võib avaldada negatiivset mõju töötajate füüsilisele, vaimsele ja emotsionaalsele tervisele. Ja jah, kõikidele töötajatele, mitte ainult neile, kes on töökiusu ohvriteks. Töökiusamine võib suurendada depressiooni, ärevuse, stressi, läbipõlemise ja traumajärgse stressihäire riski. Kuid töökius võib põhjustada ka füüsilisi sümptomeid, nagu peavalud, lihaspinged, unehäired ja söögiisu muutused.
Lisaks võib töökiusamine kahjustada töötajate toimetulekut ja tulemuslikkust, näiteks vähendada nende seotust oma tööga, motivatsiooni, rahulolu ja tootlikkust. Olgem ausad, kes tunneb, et end lootusetuna ja jõuetuna tundes saab endast parimat anda? Rääkimata sellest, et töökiusamine võib mõjutada ka töötajate perekondlikke ja sotsiaalseid suhteid, nt suurendada nende probleeme lähisuhetes, perestressi ja sotsiaalset isolatsiooni. Kogu nende energia läheb töökohal ellujäämiseks ja väga vähe energiat jääb järgi, et tegeleda igapäeva eluga. See omakorda muudab inimese aga veelgi haavatavamaks.
Lisaks töötajatele mõjutab töökiusamine selgelt ka ettevõtet tervikuna. Töökiusamine võib kahjustada organisatsiooni mainet, töökultuuri ja finantse, sest töötajad räägivad oma kogemustest organisatsioonides. Töökius võib vähendada töötajate moraali, lojaalsust ja usaldust ning suurendada töötajate voolavust, töölt puudumisi ja kohtuvaidlusi. Suurenenud töötajate voolavuse tõttu peavad organisatsioonid investeerima rohkem raha uute töötajate leidmisse ja häid uusi töötajaid võib olla veelgi raskem leida, sest keegi ei taha jääda või töötada kohas, kus ta end turvaliselt ei tunne.
Kuidas saab töökiusamist ära hoida?
Räägime sellest, mida saab teha töökiusamise vältimiseks. See võib olla ilmne, kuid töökiusamist saab ära hoida, luues positiivse ja lugupidava töökultuuri, mis väärtustab mitmekesisust, kaasamist ja koostööd.
Mõned strateegiad, mis võivad aidata vältida töökiusamist:
- Selgete ja järjepidevate poliitikate ja protseduuride kehtestamine, mis aitavad mõista töökiusu olemust, peavad töökiusu hukka ja annavad teadmise, kuidas töökiusu raporteerida. – Selliste selgete poliitikate ja protseduuridega saavad tööandjad näidata oma pühendumust turvalise ja tervisliku töökeskkonna loomisele ning töötajad saavad tunda end kindlamalt ja toetatuna oma murede väljendamisel ning abi otsimisel, kui nad kogevad või tunnistavad töökiusu.
- Korrapäraste koolituste pakkumine töötajatele ja juhtidele, kuidas töökiusamist ära tunda, ennetada ja sellega tegeleda. – Seda tehes saavad tööandjad näidata, et nad ei kehtesta neid poliitikaid lihtsa lahendusena ja keskenduvad järjepidevalt turvalisele töökultuurile.
- Töötajate ja juhtide avatud ja ausa suhtlemise ja tagasisidestamise soodustamine ning konfliktide konstruktiivne ja aus lahendamine.
- Toe ja ressursside pakkumine töötajatele, kes kogevad töökiusamist või on selle tunnistajaks, nt nõustamine, mentorlus või kootsing.
- Töökiusamise toimepanijate vastutusele võtmine oma tegude eest ja asjakohaste distsiplinaarmeetmete või karistuste rakendamine. – Arvan, et võib kindlalt öelda, et see on kõige tähtsam. Kui me ei tee midagi või istume lihtsalt maha, et probleemist rääkida ja siis see unustada, saadame sõnumi, et kiusamine on okei või et see pole okei, aga tegelikult ei juhtu midagi.
Et pikk jutt kokku võtta, siis töökiusamine on tõsine probleem, mis võib kahjustada töötajate heaolu, tulemuslikkust ja tootlikkust ning organisatsiooni mainet, kultuuri ja finantsseisu. Luues positiivse ja lugupidava töökultuuri, mis väärtustab mitmekesisust, kaasamist ja koostööd saab töökiusamist tõhusalt ennetada ja sellega toime tulla.