Eesmärkide seadmine

Uue aasta tabula rasa tundega käib paljudel kaasas uute eesmärkide seadmine ja harjumuste kujundamine – kes soovib tervislikult toituda, kes regulaarselt trennis käia, kes iga päev raamatuid lugeda ning kelle soov on saada autojuhiload. Võib juhtuda, et alustame uut aastat suure tuhinaga, ent motivatsioon kipub aja peale kaduma. Selleks, et eesmärkide seadmisest pikaajaliselt kasu oleks, on vaja teada, kuidas eesmärke targalt seada.

Põhimõte, mida jälgida, on SMART ehk targa eesmärgi seadmine
SMART tähendab, et seatud eesmärk on:

  • Specific ehk konkreetne;
  • Measurable ehk mõõdetav;
  • Achievable ehk saavutatav;
  • Relevant ehk asjakohane;
  • Time bound ehk ajaliselt piiratud.

Edasi lugedes soovitan võtta kätte pliiatsi ja paberilehe ning katsetada ise järgi targa eesmärgi seadmine. Alusta mõnest eesmärgist, mis on sulle oluline, ent pole kõige keerulisem. Võtame siinkohal näiteks raamatute lugemise. Konkreetne, mõõdetav, saavutatav, asjakohane ja ajaliselt piiratud raamatu lugemise eesmärk võiks välja näha järgmine:

Loen igal õhtul enne magama minekut raamatut „Meister ja Margarita“ 25 lehekülge.

Üldiselt on tegemist targalt seatud eesmärgiga. Ent mõne jaoks ei ole igal õhtul raamatu lugemine saavutatav. Sellisel juhul ei ole eelnevalt seotud eesmärk tema jaoks kasulik ja see tuleks sõnastada rohkem realistlikuks. Näiteks:

Loen igal nädalal teisipäeva, neljapäeva ja laupäeva õhtul enne magama minekut raamatut „Meister ja Margarita“ 25 lehekülge.

Nüüd on raamatute lugemine planeeritud kolmele õhtul nädalas ja seeläbi on eesmärk paremini saavutatav.

Võimalik, et paljud lugejad on juba varem kuulnud SMART eesmärkide seadmisest. Viime need teadmised järgmisele tasandile. Teaduskirjanduses on autorid (Brown jt, 2016; Macleod, 2012) pakkunud välja muuta targad eesmärgid veelgi targemaks. Nende täiendus tarkadele eesmärkidele on SMARTER eesmärgid, millega lisatakse järgmised põhimõtted:

  • Engaging ehk kaasahaarav;

Jätkates raamatu lugemise näitega, on oluline, et eesmärk oleks ise sõnastatud, mitte kellegi teise n-ö antud. Lisaks tuleb läbi mõelda, kas tegevus on nauditav ja põnev. Kui esialgu ei tundu raamatu lugemise eesmärk kaasahaarav, võiks sedagi kohandada. Naudingut ja põnevust aitab lisada, kui valid enda jaoks huvitava raamatu. Võimalik, et kaasahaarav on sinu jaoks hoopis kellegi teisega koos raamatu lugemine ja hiljem loetu üle arutlemine.

  • Rewarding ehk tasuv.

Mõnel juhul on seatud eesmärk iseenesest tasuv. Kui ei ole, aitab eesmärgi saavutamisele kaasa preemia. Näiteks, kui õhtune raamatu lugemine on tehtud, premeerin end millegi meelepärasega  nagu tassike teed. Tuleb meeles pidada, et iga preemia ei ole preemia. See tähendab, et igaühe jaoks ei ole tassike teed premeeriv, seega preemiat valides tuleb lähtuda eelkõige sellest, mis reaalselt on premeeriv.

Tarkade ja veelgi targemate eesmärkide seadmiseni 2024. aastal!

Dagmar Rahula
Psühholoog, spordi- ja soorituspsühholoogia praktikant

Kasutatud kirjandus
Brown, G., Leonard, C., & Arthur-Kelly, M. (2016). Writing SMARTER goals for professional learning and improving classroom practices. Reflective Practice, 17(5), 621-635.
Les MacLeod EdD, M. P. H. (2012). Making SMART goals smarter. Physician executive, 38(2), 68.