Ärevus on normaalne vastus ähvardavale olukorrale ja võib inimest motiveerida positiivses võtmes, näiteks spordivõistlusel või eksamit tehes.
Ärevus muutub probleemseks siis, kui see hakkab häirima meie igapäevaseid tegevusi ja toimetusi.

Ärevuse tunnused

Ärevushäired on ühed kõige levinumad vaimse tervise häired – elu jooksul on nende esinemissagedus 25%. Ärevushäired on üks peamisi põhjuseid, miks inimesed pöörduvad perearsti või psühhiaatri poole. Ärevusele iseloomulikud tunnused on muuhulgas pingetunne, rahutus ja ärrituvus, samuti südamepekslemine, õhupuudus ja ebameeldiv tunne kõhus.

Enamik uuringuid näitab, et ärevushäired on keerulised ja tulenevad keerukatest neurokeemilistest, neuroanatoomilistest, geneetilistest, neuroendokrinoloogilistest ja psühhoneuroimmunoloogilistest teguritest. Ärevushäiretes mängivad rolli ka kognitiiv-käitumuslikud ning keskkonna- ja stressitegurid (1). Ärevushäire võib tekkida suure stressiteguri, nagu lähedase surm, lahutus, töökoha kaotamine või füüsilise ohu tõttu. Samuti võib see tekkida negatiivsete mõttemallide tõttu – näiteks võib murelik lapsevanem oma ärevat käitumist ja kehvasid toimetulekustateegiaid üle kanda oma lapsele.  Ärevushäired on tavaliselt põhjustatud bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete tegurite kombinatsioonidest.

Millal pöörduda vaimse õe poole?

Ärevusega võiks pöörduda vastuvõtule siis, kui see hakkab mõjutama või takistama igapäevast elu ja tegemisi.  Kui sa ei ole päris kindel selles, kas ja kelle poole oma ärevusega peaksid pöörduma, siis on hea otsus alustada vaimse tervise õest. Vaimse tervise õde hindab ja annab edasist nõu selles osas, kas ja kelle poole edasi suunduda.

Vaimse tervise vastuvõtule tulles seletatakse lahti ärevushäire põhjused ja sümptomid, nagu kiirenenud hingamine või õhupuudus, ärrituvus, värisemine, liblikatunne kõhus, südamepekslemine ja nii edasi. Samuti hinnatakse terviseseisundit ja analüüsitakse terviseriske, räägitakse positiivse tervisekäitumise olulisusest ja tervislikest eluviisidest. Motiveeritakse ja õpetatakse ärevusega toimetuleku erinevaid strateegiaid. Lisaks toetatakse ja õpetatakse, kuidas rääkida ärevushäiretest oma lähedastele ning kuidas kaasata neid oma raviprotsessi (2).

Vahepeal on vaja vaid väikseid samme ja mõningaid tehnikaid, et ärevusest üle saada. Vaimse tervise õde on olemas, et aidata teha neid väikseid samme parema enesetunde poole liikumiseks. Kui ilmneb vajadus edasise teraapia järele, siis oskab vaimse tervise õde edasi suunata õige psühholoogi või vajadusel psühhiaatrini.

Kristi Tamela
vaimse tervise õde

Kasutatud kirjandus:
(1) Anxiety Disorders: treatment considerations, Deborah Antai-Itong.
https://www.nursing.theclinics.com/article/S0029-6465(02)00059-2/fulltext
(2) Caring for a person experiencing an Anxiety disorder, Queensland Health

Vaimse tervise õe vastuvõtule saab pöörduda, helistades Katriito kontorisse numbril 56297411 või kirjutades aadressil katriito@katriito.ee.