Lemmikloomad on paljude inimeste elus olulisel kohal. Koer või kass (aga miks mitte ka merisiga, küülik, kilpkonn vm) võib olla täieõiguslik pereliige, keda armastatakse ja hoitakse.

Katriito Kliiniku kliiniline psühholoog Liis Arras räägib lähemalt lemmikloomade mõjust vaimsele tervisele. Liis on koeraomanik ja kirglik koeraarmastaja, mistõttu keskendub ta artiklis enim just koerte rollile inimese vaimse tervise toetamisel. Liis jagab mõtteid lähtuvalt enda isiklikust kogemusest, erialateadmistest, aga ka sellest, mida tema patsiendid enda lemmikute kohta jaganud on.

Inimesed vajavad lähedasi suhteid. Inimese ja lemmiklooma suhe võib olla väga tugev kiindumussuhe, kuid sellel on omad piirid. Suhe lemmikloomaga ei asenda enamiku inimeste jaoks inimsuhteid, kuid võib pakkuda väga palju tuge ja positiivseid emotsioone.

Kliinilise psühholoogina puutun oma töös igapäevaselt kokku paljude inimestega, kellel on vaimse tervise mured. Psüühikahäiretest sagedasemad on meeleolulangus ja ärevushäired.

Kuidas saavad lemmikloomad aidata depressioonis või ärevuse ja hirmudega kimpus olevat inimest?

Depressioonis inimene kipub jääma passiivseks, ei taha midagi teha, halvimal juhul jääb voodisse, tõmbab teki üle pea ja loobub tegutsemast. Nii ei lähe meeleolu paremaks, pigem vastupidi. Koerad võivad aidata meeleolulangusega inimesel end aktiivsena hoida. See on väga oluline: aktiveerimine on depressiooni ravis üks esimesi käitumuslikke sekkumismeetodeid. Kui sul on koer ja sa hoolid temast ning vastutad tema heaolu eest, siis sa pead viima ta välja, andma talle süüa, tema eest hoolitsema. See võib nõuda suurt pingutust, kuid kui koer on su kodust välja aidanud ja sa natuke temaga koos ennast liigutad, siis läheb sageli ka meeleolu paremaks. Liikumine on ju teatavasti looduslik antidepressant. Samuti aitab säärane eneseületus kogeda saavutustunnet: „ma siiski saan millegagi hakkama!“.

Raskemakujulise depressiivsusega kaasnevad sageli ka tõsised elutüdimusmõtted ning oht suitsidaalseteks käitumisteks. On inimesi, kes suudavad suitsiidikavatsustele vastu seista just seetõttu, et tunnevad vastutust oma lemmiklooma ees. Minu üks raskekujulise depressiooniga heidelnud patsient ütles mulle ühel hetkel teraapias, et ta vaatab nüüd igapäevaselt varjupaigakutsade kuulutusi ja ainuüksi see näitab, kui kaugele ta on jõudnud – tal on mingi tulevikuperspektiiv, sest kui tal oleks koer, siis ta ei saaks endalt elu võtta. Teine, noor patsient tunnistas kunagi, et jah, tal on suitsiidmõtted, kuid lisas: „ma ei teeks seda kunagi, sest mul on vaja elus üks koer suureks kasvatada“.

Lemmiku kaitsvad käpad – alati sinu jaoks olemas!

Koera või kassiga suhtlemine, teise elava hinge olemasolu aitab leevendada üksindustunnet, mis paljusid inimesi vaevab. Koer on imeliselt truu kaaslane, kes armastab sind tingimusteta. äen oma töös nii laste, noorukite kui täiskasvanutega, kuidas koer või kass pakub nii olulist toetust. Võtan nädalas korra-kaks oma koeratüdruku Tali tööle kaasa ja näen, kuidas inimesed meie kliinikus sellele reageerivad: kolleegid rõõmustavad ning enamik inimesi, kes kliinikut ​ külastavad, naeratavad ning patsutavad Tali. Koer võib tuua rõõmu ka tugeva meeleolulangusega inimesele, kel on depressiooni tõttu raske meeldivaid tundeid kogeda. Üks raske meeleoluhäirega tüdruk ütles mulle kord: „see on nii suur rõõm, mis minus tekib, kui loom oma armastust välja näitab!“ – tema saab tuge nii koeralt, merisealt kui kassidelt.

Ma ise armastan koerte juures enim nende siirust: armastan seda, kui rõõmus mu koer mind nähes on, kuidas ta otsib minuga kontakti, naudib mu puudutusi ja ma oled tema jaoks alati piisav! Ma ei pea sageli üldse mitte midagi tegema, piisab sellest kui ma olen. Paljude koeraomanike jaoks tasub koerapidamine end ära juba ainuüksi selle rõõmu pärast, millega koer igal õhtul töölt koju tulles oma inimest vastu võtab. See siiras rõõm, millega üks elusolend sinuga taaskohtumist ja sinu olemasolu tähistab, annab jõudu, leevendab stressi ja paneb naeratama ka kõige pingelisema tööpäeva õhtul.

Loomade lõõgastav lähenemine

Lemmikloomad aitavad hästi leevendada ka häirivat ärevust. Minu koerake Tali oli kolmanda grupijuhina truu ja järjepidev osaleja Katriito Kliiniku viimases sotsiaalärevuse grupiteraapias. Nii tore oli näha, kuidas Tali mõjus ärevatele osalejatele rahustavalt. Tema vahetu tervitus ning oma koeratoimetuste toimetamine meie grupikohtumistel kutsus ikka ja jälle esile toredaid naeruturtsatusi ja naer mõjub alati lõõgastavalt. Tali viskas end kordamööda erinevate inimeste jalgade ette pikali ja lubas end paitada. Tema kohalolu ja temaga suhtlemine maandas silmnähtavalt stressi. Koer võib aidata ka äreval inimesel suhtlussituatsiooni siseneda ja sotsialiseeruda (näiteks teise koeraomanikuga) ja seega ületada ärevushäiret alal hoidvat vältimiskäitumist.

Töötan palju ka ennastvigastavate noortega, kes tugeva negatiivse emotsiooni leevendamiseks endale tahtlikult haiget teevad (näiteks lõikavad end terava esemega). Looma paitamine ja kaisutamine, loomaga tegelemine on muuhulgas üks väga hea maandav tehnika, mis võib aidata väljakannatamatuna tunduvad rasked emotsioonid üle elada.

Kas lemmikloomad võivad tuua meile ka raskeid emotsioone?

Jah, kindlasti. Osad depressiivsed inimesed tunnevad süüd, sest ei suuda enda arvates oma lemmiku eest piisavalt hästi hoolitseda. Kõige raskem on aga armastatud lemmiklooma surm. Olen näinud kõrvalt nii looma leinavaid lapsi, noori kui täiskasvanuid. Kui koer või kass on olnud pikki aastaid inimese kõrval ning lõpuks lahkub, siis on see minu arvates üsnagi samaväärne lähedase inimese kaotamise kogemusega. Valu leevenemine nõuab aega ja leinav inimene selle valuga toimetulemisel tuge. On inimesi, kes vannuvad, et ei võta pärast looma kaotamise kogemust enam kunagi uut lemmiklooma, sest ütlevad, et ei suuda seda valu uuesti üle elada. Ma ei pea seda õigeks. Nii võime jääda aastakümneteks vanasse leina kinni ning haavad ei paranegi. Uus lemmik ei asenda sinu südames lahkunud looma, kes elab edasi mälestuses, kuid väike armas karvane tegelane aitab tuua uut rõõmu ja helgust ning näidata, et valu ja kaotuse kõrvalon elus jätkuvalt ilusat ja head.

Tahan lõpetuseks rõhutada, et lemmiklooma võtmine eeldab alati nii plusside kui miinuste tõsist läbikaalumist. Eriti koera võtmine pereliikmeks on ühtlasi väga suur vastutus ja nõuab igapäevaselt sinu aega ja energiat. Loom vajab hoolt pikki aastaid. Pole kurvemat vaatepilti, ​kui pärast aastat-paari kodust elu varjupaika jõudnud ja oma inimesed kaotanud õnnetu kutsa. Samuti on oluline teadvustada, et lemmiklooma omamine ei ravi psüühikahäireid, kuid võib aidata leevendada raskeid emotsioone ning toetada vaimse tervise probleemidest taastumisel.

Liis Arras
kliiniline psühholoog