Katriito Kliiniku psühholoog Nele Jõks jagab oma mõtteid suvest ja vaimsest tervisest. Kas suvel üldse on kellegil psühholoogi vaja või piisab alati ainult headest ilmadest?
“Psühholoogina töötades näen, et suveperioodil enamasti inimeste vaimse tervise seisund paraneb. Päike, soe ilm, puhkus ja rohkem aega lähedastega annavad kehale ja hingele kosutust ning talveperioodil pead tõstnud ärevus, raskustunne, kurvameelsus, motivatsioonipuudus, pidev muretsemine ja pingetunne võivad leeveneda. Kui enesetunne paraneb, on väga loomulik pöörata tähelepanu rohkem välisele maailmale, ringi käimisele, tegutsemisele, kogemisele ning siseilm kipub jääma unarusse. Enda süngematele mõtetele, tunnetele ja eluraskustele otsavaatamine on ebamugav ning lihtsam on viia tähelepanu mujale. Selle tulemusel võib juhtuda, et avastad ennast sügise hakul punktist, kus probleemid, häirivad mõtted ja tunded on endiselt alles ja ikka ei oska nendega midagi pihta hakata.
Kuna suvel on enamasti rohkem aega, energiat ja vaimset ressurssi, et tegeleda veel millegagi peale töö ja teiste argitoimetuste, siis võib suvi olla just parim aeg heita aus pilk endasse: kuidas mul päriselt läheb?
Mille nimel ma tegutsen? Mis on mulle elus oluline? Kuidas soovin oma elu elada ja millist panust maailmale anda? Mis on minu eesmärgid? Kas liigun selles suunas, kuhu soovin?
Millised mõtted, tunded ja käitumismustrid mind tagasi hoiavad ja takistavad oma eesmärkide, unistuste suunas liikumast? Mis mul takistab elamast oma elu nii, nagu päriselt igatsen elada?
Kuidas häirivatesse mõtetesse ja tunnetesse mitte kinni jääda ja lõpetada neile võimu andmine? Kuidas olla endale tõeliselt toetav sõber, kui mul on raske? Kuidas kujundada selliseid käitumisharjumusi, mis viivad oma unistustele lähemale? Kas mul on need oskused olemas või on vaja juurde õppida?
Kokkuvõttes, kuidas arendada endas psühholoogilist paindlikkust seista nagu tugev tammepuu elu heitlike tormide keskel: oksad paindumas tuules, et kohaneda ja toime tulla väljakutsetega, samas juured kindlalt mullas, hoides tasakaalu ja rahutunnet endas keset maru.
Võib ka olla nii, et suvi, mis paljude jaoks helgem ja kergem aeg, kujuneb tõeliseks katsumuseks. Kui depressioon on võtnud võimust ja raske on saada toast välja, puudub igasugune soov sõprade või perega suhelda. Või on tahtmine astuda õue ja kogeda elu, aga ärevus on nii tugev, et ei suuda seda teha. Kroonilised terviseprobleemid, krooniline valu, piiratud liikumisvõime, suhteprobleemid, pingeline töö ja ülekoormus. Kõik see võib luua olukorra, kus tekivad enesekriitilised ja enesehaletsuslikud mõtted „On ju suvi, ma peaksin õnnelik olema, puhkama, elu nautima, aga ma ei saa…..” Kui mõttemeel pakub sulle kurba minajutustust, kus peategelaseks on õnnetu Mina, siis võib olla väga raske üldse mingeid lahendusi näha. Ometi on ka selles olukorras oskusi, mida saab juurde õppida, et toetada ennast raskustest läbi.
Vahel meil on olemas teadmised ja oskused, kuidas ennast tervislikul moel katsumustest läbi aidata ja vahel on need tööriistad puudu. Koolis paraku selliseid oskusi ei õpetata. Kui on raske iseendaga hakkama saada ning paistab, et kannatusterägastikust väljapääsu ei leia, siis üks võimalus on koos psühholoogiga heita aus pilk endasse ning õppida koos uusi oskusi.
Ükskõik, kas sulle sobib endasse vaadata üksi, koos sõbraga või psühholoogiga, kasuta seda suve, et korrastada oma siseilma ja toetada ennast tasakaalupunkti, kust taas pimedale ja külmale ajale natuke kergem vastu on minna.”
Nele Jõks,
psühholoog