Viimased aastad on pannud meid kõiki proovile – võitlus covidiga, majanduslikult ebastabiilsed ajad, sõda Ukrainas. Oleme kõik mõjutatud, kes vähem, kes rohkem. Seda on mõne aasta kohta päris palju! Eriti põlvkondade jaoks, kes on kasvanud rahus ja suhtelises stabiilsuses, kus oli tunne, et midagi halba juhtuda ei saa. Seepärast ongi nüüd suurenenud stressitausta ja ärevust aina raskem ja raskem taluda.

Kas saab midagi teha, et end paremini tunda? Siin on mõned võimalused!

Esimest asja, millest võiks alustada, nimetavad psühholoogid normaliseerimiseks. Ongi normaalne ja inimlik tunda end muutunud olukorras ärevamalt, kui tavaolukorras. Kõik me tunneme praegusel ajal rohkem stressi, pinget ja  ärevust. Ärevuse reaktsioon on meile looduse poolt kaasa antud ja loodus on tahtnud sellega ainult head – et märkaksime ohtu ja oleksime valmis reageerima. Paraku ei ole loodus hästi läbi mõelnud, et kui on pikka aega kestev ebakindel olukord, siis pidev stressireaktsioon hakkab keha kurnama ja me ei ole enam nii valmis reageerimiseks. Siinkohal peamegi võtma ohjad enda kätte ja hakkama oma stressi ise reguleerima. Kas tundub loogiline – kui on rohkem stressi, on vaja ka rohkem midagi teha, et seda leevendada?

Oluline selles kontekstis – ebamäärasuse talumine!

On normaalne, et tahame hoida tuleviku võimalikult palju kontrolli all. Kui see võimalik ei ole, tekib ebakindlus ja ärevus. Inimesed on erinevad, osad taluvad ebamäärasust paremini, teised kehvemini. Ebamäärasuse talumatus on ka erinevate vaimsete häiretega seotud. Näiteks üldistunud ärevuse tunnuseks on kõikehõlmav muretsemine seoses tulevikus toimuda võivate sündmustega. Muretsemine näiliselt aitab vähendada ebamäärasuse ja kontrollimatuse tunnet. Paraku hoiab pidev muretsemine hoopis ebamäärasuse talumatust alal ja  suurendab seda. Ja ebamäärasust meil praegu jätkub!

Mida muretsemine teeb?

Teadvusta, kas ja kui palju muretsed. Kui ajad on ebakindlad, on ka muretsemist rohkem ja see vajab teadlikumat reguleerimist. Muretsemine on negatiivse alatooniga mõtlemine, mis tegeleb (valdavalt) tulevikus toimuvate asjadega. See võib olla juba niivõrd automaatne ja harjunud tegevus, et me ei märkagi enne, kui tunneme pinget ja ärevust, mida see tekitanud on.  Enamasti on muretsemine siiski ära tuntav äreva tooniga märksõnade „aga äkki“ või „mis siis, kui“ järgi. Need märksõnad juhatavadki meid ennustamisele, mis kõik halvasti võib minna. Kui end muretsemisel mitte peatada, võivad stsenaariumid kohati väga süngeks minna.

Mida siis ikkagi teha?

Kui juba oskad märgata, et muretsed, on mitu võimalust. Katkesta need mõtted mingi tegevuse abil või suuna end muretsemist edasi lükkama. Kui sa kuidagi ilma muretsemata olla ei saa, lükka see kindlale ajale. Näiteks võta muretsemiseks aega õhtul kl 19 – 19.30. Siis on muremõtted mõeldud, enne, kui uneaeg kätte jõuab. Sisukamalt aitab muretseda mõtete kirjapanek. Saavad nö peast paberile pandud. See võib aidata ka mingile konkreetsele probleemile lahenduse leida, sellest suunatumalt mõelda.

Kui muretsemist edasi lükata ei taha, vaid kohe midagi ette võtta, võid teha väikese analüüsi, mis võiks välja näha umbes nii:

  • „Millele praegu reageerin, miks nii mõtlen?“
  • „Kas saan sellega kohe midagi ette võtta?“
  • „Millal saan midagi teha?“
  • „Kas see on üldse minu võimuses?“ (Praegu on palju, mis ei ole meie võimuses!)

Kui saab midagi kohe ära teha, asu tegutsema. Kui ei saa kohe, pane tähtaeg, millal saab. See aitab tekitada tunnet, et probleemiga on tegeletud ja rohkem sellele hetkel mõelda ei ole vaja. Lisaks võimaldab see paremini näha probleemi olemust ja muremõtted endale paremini lahti seletada.

Kui probleemi lahendamine ei ole meie võimuses, katkesta muretsemine teadvustades, et muretsemine tegelikult ka üldse ei aita. Pigem aitab, kui saame keskenduda oma asjadele ja muremõtted sinnapaika jätta.

Väga paljud, nii noored kui vanemad, on hakanud teadlikumalt reguleerima ka oma sotsiaalmeedia ja uudiste tarbimist. See on üks just praegusesse aega sobiv võimalus vähendada muretsemist, kui end pidevalt iga negatiivse uudisega kursis ei hoia.

Mida veel saab teha?

Viimastel aastatel räägitakse palju tasakaalust ja seda põhjusega. Mida rohkem on stressi ja ärevust, seda rohekm peame pingutama, et tasakaalu saavutada.

Mis võiks tasakaalus olla?

Kui on stress, vajab see ka maandamist. Näiteks, kui elektrisüsteemis tekib ülepinge, lõpeb see lühise ja katkestusega. Hoiame hoolega oma elektrisüsteemi ülepinge eest! Sama on ka inimese stressiga – kui seda ei maandata, tekib ülepinge ja lõpuks väljalülitumine – muutume tegevusvõimetuks, tervis läheb halvaks – läheb tasakaalust välja. Kuidas maandamine käib ja mis mõjub, on üldiselt individuaalne, aga alati ja kõigile teeb head puhkamine, piisav uni, liikumine, tasakaalus ja küllaldane toit, suhtlemine lähedaste ja sõpradega, tegelemine vahelduseks ka asjadega, mis ei ole töö või koduste kohustustega seotud. Märksõnad  on „heaolutunne ja meeldivus“. Kui nüüd mõtlete, et ma nagu teen neid asju, aga ei aita, siis tasub vaadata üle, kas see mida teed, pakub piisavalt heaolutunnet ja taastumist ? Kas teed seda ka regulaarselt? Maandajad vajavad aeg-ajalt update`i, värskendust. Kui tegeleda ühe hobiga 20 aastat, ei pruugi see lõpuks enam silma särama panna. Teame kindlasti kõik kedagi, kes on oma parimas eas hakanud millegi hoopis ootamatuga tegelema ja oleme olnud talle natuke kadedad. Miks mitte teha ka ise?

Liikumine on ka igati abiks!

Vaata üle, millises kehalises seisundis sa oled? Kas füüsiline vorm vajaks parandamist? Näiteks corona ajal hakkasid paljud rohkem liikuma, käisid looduses, matkaradadel – hiljem see paraku on vaibunud. Teadvusta, et liikumine on vahend, mille abil saab parandada nii füüsilist kui vaimset tervist.

Kokkuvõtteks

Teadvustamine ja leppimine, et praegusel ajal ongi vaja rohkem tähelepanu pöörata ja tegeleda stressiga, enda üldise tervisega, on väga olulised. Varasemalt tehtud asjad ei pruugi enam töötada, või neist ei piisa, sest üldine stressi ja ärevuse tase ongi meil kõigil kõrgem. Märka ja reguleeri oma muretsemist, leia ja loo endale asju, kust saad heaolutunnet, hoia ka füüsilist tervist. Siis oled tugevam ja tervem, et ka keerulisematel aegadel toime tulla. Üldist olukorda maailmas me üksikisikutena eriti muuta ei saa, kuid saame mõjutada enda tervist ja toimetulekut.

PS. Kui stress ja ärevus on juba väga suured ja tundub, et ise enam midagi parandada ei saa, luba end aidata ja toetada psühholoogil.

Anneli Lillepea
Katriito Kliiniku psühholoog-nõustaja