Kuigi vahel ei oska me kirjeldada, mis stress täpsemalt on, tunneme ikkagi ära, kui see meid vaevab – pingetunne, energiapuudus/väsimus, ärrituvus, rahulolematus, liiga emotsionaalsed reaktsioonid asjadele, millele varem sellisel määral ei reageeritud. Ebamugavus on nii vaimne kui füüsiline. Vaatame lähemalt, miks see nii on. Infot stressi kohta leidub igal pool väga palju. Siia on koondatud…
Katriito psühholoog Liina Adov käis külas Naistelehe taskuhäälingus „Mõttekoht“. Muuhulgas arutati, kuidas ära tunda vaimse tervise probleeme endal ja lähedastel ning kuidas vaimset tervist hoida. „Vaimne tervis on heaoluseisund, kus inimene saab realiseerida oma võimeid, tuleb toime igapäevaste elu pingetega, saab töötada tulemuslikult, anda panuse ühiskonda ja teha teistega koostööd. Ta saab toimetada kõikide…
Hetkel pole meile selge, kui kaua tänane elukorraldus eriolukorra näol veel kestab. Nii lapsed kui nende vanemad on sunnitud kohanema e-õppega kodukeskkonnas, mis võib tekitada varasemast suuremaid pingeid nii peresuhetes tervikuna kui igas ühes eraldi. Lapsevanematele võib ärevust tekitada lisandunud õpetamiskoormus. Lastele on justkui “tasuta” kaela sadanud palju vaba aega, kuid tegevusvõimalused on sealjuures piiratud.…
Paarisuhte lähedus Kuhu kaob paarisuhtest lähedus? Uhke üksindus on planeetidele, kirjutab tunnustatud paariterapeut Sue Johnson. Iga inimene vajab lähedust ja turvalist seotust talle oluliste inimestega. Igas olulises suhtes soovime me olla kuuldud, märgatud, vajatud ja aktsepteeritud. Paarisuhte alguses on lihtne kõike seda tunda ja anda, sest armunud inimene on veendunud, et ta on lõpuks leidnud…
Muretsemine on lihtsalt öeldes mõtlemine asjadele, mis võivad tulevikus toimuda – olgu need siis reaalsed või ebareaalsed. Muremõtted algavad sageli sõnadega “mis siis, kui…?” või “äkki…?”. Mõnikord tekib see hoopis piltide või stseenidena me peas, nt kujutlus sellest, kuidas inimene on eksamil, saab küsimused kätte ja ei tea neile ühtegi vastust. Tihtipeale kaasneb muretsemisega ka emotsioon. Enamasti…
Tõsi on see, et esinemisärevusega on kimpus nii lapsed kui täiskasvanud. Ka lasteaialaps võib tunda end esinedes väga halvasti ja reageerida ägedalt, kui teda selleks sunnitakse. Miks üldse esinemisärevus tekib? Esinemisärevus, nagu igasugune ärevus, on tegelikult normaalne reaktsioon, mis tekib olukorras, mis ei ole päris tavapärane ja vajab rohkem tähelepanu. Inimene ei sünni koos esinemisärevusega…
Täiskasvanute depressiooni osas oleme juba üsna teadlikud ning oskame seda ära tunda, kuid laste depresiooni on natukene keerulisem diagnoosida. Depressioon on üks enim levinud psüühikahäireid maailmas. WHO statistika näitab, et Eesti on depressiooni poolest maailmas esirinnas ja depressiooni on diagnoositud umbes 75 000 eestimaalasel ehk 5,9 protsendil kõigist meie inimestest (2018). Depressiooni kolm põhisümptomit on…
Kuidas on seotud lapse vaimne tervis ja perekond? „Lapsed on kodu peegel“ – seda väljendit oleme kõik kuulnud. On see aga probleemide korral häbimärgistav väide või on seda võimalik ka vaadata pisut teise külje alt? Pereteraapia käsitleb perekonda kui süsteemi. Ja süsteemis kord juba on nii, et iga süsteemi osa mõjutab teist, kas tahtlikult või…
Igasugune valu on subjektiivne – on see siis hambavalu või valu, mida tunneme peale seda, kui oleme hüppeliigese välja väänanud.
Aasta jooksul haigestub depressiooni keskmiselt 5% elanikest. Haigestumine psühhiaatrilistesse häiretesse on erinevates riikkides sarnane, mingil määral mõjutab seda ühiskonna stabiilsus ja meie laiuskraadil kindlasti ka aastaaeg.
