Töökius: varjatud ja sage probleem

Töökius: mis see on ja kuidas seda ära hoida?

Kujutage ette, et teie ülemus või töökaaslased ahistavad, alandavad ja hirmutavad teid pidevalt. Kujutage ette, et tunnete end oma töökeskkonnas jõuetuna, abituna ja lootusetuna. Kujutage ette, et teil pole kedagi, kelle poole pöörduda, keegi ei toeta teid ega kaitse teid. Nii tunnevad end need inimesed, kes kogevad töökiusu. Töökiusamine on tõsine probleem, mis kahjustab töötajate…

Managing stress during December

Managing Stress During December: Navigating the Holiday Hustle with Ease

Managing stress during December. It’s a month often hailed as the season of joy and festivities, can paradoxically bring about heightened stress levels for many. The pressure to create the perfect holiday experience, coupled with year-end deadlines and family expectations, can contribute to an overwhelming sense of stress. However, with a mindful approach and a…

Suvega heasse vaimse tervise vormi

Katriito Kliiniku psühholoog Nele Jõks jagab oma mõtteid suvest ja vaimsest tervisest. Kas suvel üldse on kellegil psühholoogi vaja või piisab alati ainult headest ilmadest?  “Psühholoogina töötades näen, et suveperioodil enamasti inimeste vaimse tervise seisund paraneb. Päike, soe ilm, puhkus ja rohkem aega lähedastega annavad kehale ja hingele kosutust ning talveperioodil pead tõstnud ärevus, raskustunne,…

Mis sulle tegelikult korda läheb?

Väärtused ehk see, mis meile tegelikult korda läheb, on tihedalt seotud sellega, kes me päriselt oleme ja kui hästi või halvasti me psühholoogiliselt ennast tunneme. Väärtuste kujunemine saab alguse lapsepõlvest kui neid õpitakse ümbritsevatelt inimestelt, eelkõige pereliikmetelt. Teismeeas on oluliseks väärtuste allikaks perekonna ja õpetajate kõrval sõbrad. Täiskasvanuna  lihvivad väärtuseid meie enda kogemused ja moraalsed, eetilised ning usulised uskumused…

Enesesõbralikkus – teekond enesekindluse ja sisemise rahuni

Kuidas saab kogemusest kannatus? Me kõik kogeme enda elus aeg-ajalt raskusi, väljakutseid, pingelisi olukordi, stressi, ebakindlust ja hirmu, kurbust ja kaotusvalu. Selliste kogemustega silmitsi seista ei ole lihtne, kuid tavaliselt muudab olukorra veelgi keerulisemaks see, kui meie sees tekib vastupanu oma kogemusele. Vastupanu võib väljenduda enesekriitikas (“Ma ei saanud hakkama”, “Mina olen süüdi”, “Miks ma küll…

Pandeemiast ja enesehoolitusest

Juba üle aasta oleme elanud muutunud maailmas. Koroonapandeemia on toonud kaasa mitmeid pöördepunkte, uusi tingimusi. Kuigi kõik need muutused ei pruugigi olla negatiivsed, siis kindel on tõsiasi, et inimesed on väsinud.  Mis aga täpsemalt on viimase aasta niivõrd keeruliseks teinud? Hirm Hirm enda ja teiste tervise pärast, hirm oma töökoha, kõigi toimunud ja eesolevate muutuste ning nendega…

Ärevushäire – vaimse tervise õe perspektiiv

Ärevus on normaalne vastus ähvardavale olukorrale ja võib inimest motiveerida positiivses võtmes, näiteks spordivõistlusel või eksamit tehes. Ärevus muutub probleemseks siis, kui see hakkab häirima meie igapäevaseid tegevusi ja toimetusi. Ärevuse tunnused Ärevushäired on ühed kõige levinumad vaimse tervise häired – elu jooksul on nende esinemissagedus 25%. Ärevushäired on üks peamisi põhjuseid, miks inimesed pöörduvad…

Noorte vaimne tervis

Pole kahtlustki, et noorte vaimne tervis võib erinevatel põhjustel kannatada samamoodi nagu täiskasvanute oma. Kliiniline psühholoog Liis Arras töötab Katriitos igapäevaselt erinevate vaimse tervise muredega noorukitega ning koolitab spetsialiste, lapsevanemaid ja teisi huvilisi noorukite vaimse tervise teemadel. Intervjuu põhjal valminud artiklis räägib Liis muredest, millega noorukid psühholoogi vastuvõtule pöörduvad ja kuidas on seda mõjutanud pandeemia periood. Sellele…