Paljud inimesed kogevad paarisuhtes aeg-ajalt rahulolematust. Mõnikord on see ajutine ja lahtub peagi, teinekord jääb aga pikemaks närima ja võib viidata sügavamatele, lahendust vajavatele probleemidele. Siinkohal on oluline rääkida vajadustest ja isiklikust vastutusest paarisuhtes. Vajadused ja nende väljendamine Igal inimesel on emotsionaalsed ja füüsilised vajadused – soov tunda end armastatu ja väärtustatuna, vajadus turvalisuse, läheduse,…
Vaatame lähemalt, kuidas on seotud vaimne tervis ja võime töötada ning kas ja kuidas saab psühholoog aidata, kui töövõime on vähenenud või tõsiselt kahjustada saanud. WHO defineerib vaimset tervist kui heaoluseisundit, milles inimene tuleb muu hulgas toime igapäevaelu pingetega, suudab töötada tulemuslikult ja anda oma panuse ühiskonna heaks. See hõlmab psühholoogililist, emotsionaalset ja sotsiaalset heaolu.…
Depressiooni puhul on toimetuleku parandamiseks erinevaid viise. Siin on lühike ülevaade võimalikest viisidest, kuidas enda enesetunnet ja toimetulekut parandada. Käitumise ja keskkonna olulisus Elustiil “Jaa, uni-söök-liikumine, olen kuulnud. Aga ma ei jaksa neid asju teha!” Elustiili olulisus pole tõesti midagi uut või maagilist. Ometi on sellel tähtis roll, sest raske on end hästi tunda, kui…
Primaarne peavalu on omaette neuroloogiline haigus, mis mõjutab inimese elukvaliteeti ja toimetulekut märkimisväärselt. Seda tüüpi peavalud hõlmavad kõige levinumaid peavalu vorme, nagu migreen, pingepeavalu ja kobarpeavalu, mille käes kannatavad miljonid inimesed üle maailma. Kuna peavaluga ei kaasne struktuurseid muutusi, keskendub selle käsitlemine sümptomite leevendamisele ja igapäevase elukvaliteedi parandamisele. Traditsiooniliselt on peavalude käsitluses keskendutud pigem bioloogilistele…
Vaimse tervisega seonduvate murede hulk on suurenemas. See tõus näib juhtuvat mitte ainult üldpopulatsioonis, vaid ka sportlaste seas (Åkesdotter jt, 2020). Kuigi enamik uuringuid näitab sportlaste ja mittesportlaste vahel võrdseid depressioonimäärasid, on hulk uuringuid leidnud, et sportlased raporteerivad oluliselt vähem depressiooni sümptomaatikat võrreldes mittesportlastega (Armstrong & Oomen-Early, 2009; Proctor & Boan-Lenzo, 2010). Kaitsefaktorid ja riskitegurid…
Sügishooajaga tulevad taas fookusesse kool, kohustused ja õppimine. On neid, kelle jaoks on uue kooliaasta algus oma rutiini ja uute teadmistega teretulnud, kuid leidub ka neid, kes seda pelgavad, sest õppimine on keeruline ja ebameeldiv. Internetiavarustes leidub palju materjali, mis räägib efektiivsest õppimisest, keskendudes viisidele, kuidas saada häid hindeid ning lõpetada erinevaid kooliastmeid edukalt. Vähem…
Katriito Kliiniku missioonist lähtuvalt toimetame igapäevaselt, et toetada inimeste vaimset heaolu ja paremat elukvaliteeti läbi hooliva, usaldusväärse, professionaalse ja kliendisõbraliku lähenemise. Sellele aitavad oluliselt kaasa meie registratuur ja assistendid, kes loovad tõhusa kliiniku töökorralduse ja tagavad patsiendi kvaliteetse teenuse kogemuse, alates esimesest kontaktist kuni kohtumiseni spetsialistiga. Assistentide põhjalik väljaõpe, empaatiline suhtlemisoskus ja psühholoogia kõrgharidus võimaldavad…
LGBTQIA+ noorte vaimse tervise väljakutsed Meie noored on vaimse tervise kriisis. Paljud noored kogevad süvenevat kurvameelsust, lootusetust tuleviku ees ja enesetapumõtteid. Need vaimse tervise probleemid on veelgi sagedasemad noorte seas, kes kogevad sotsiaalset tõrjutust oma seksuaalse sättumuse või soolise identiteedi pärast. Tänaval kuuldakse vikerkaare värvides märgi kandmisel negatiivseid kommentaare, koolis teevad õpetajad homovaenulikke märkusi ja…
Lemmikloomad on paljude inimeste elus olulisel kohal. Koer või kass (aga miks mitte ka merisiga, küülik, kilpkonn vm) võib olla täieõiguslik pereliige, keda armastatakse ja hoitakse. Katriito Kliiniku kliiniline psühholoog Liis Arras räägib lähemalt lemmikloomade mõjust vaimsele tervisele. Liis on koeraomanik ja kirglik koeraarmastaja, mistõttu keskendub ta artiklis enim just koerte rollile inimese vaimse tervise…
Sel korral keskendutakse aprilli ehk südamekuu raames noorte meeste tervisele. Südame-veresoonkonna haigused on peamine surmapõhjus nii Eestis kui ka Euroopas. Seejuures mehed haigestuvad südame-veresoonkonna haigustesse oluliselt varem kui naised. Ilmselt ei tule paljudele üllatusena, et mehed käivad naistega võrreldes harvemini arsti juures ja meestel on üldiselt naistega võrreldes kehvem tervisekäitumine: sagedasem suitsetamine, ebatervislikum toitumine, sagedasem…
Aprill on naljakuu! Räägime seega natuke lähemalt huumorist! Huumor ja nali on miski, mis suheldes teistega kuulub meie igapäevaelu juurde. Naljatlemisel ja naerul võib olla mitmeid positiivseid tagajärgi. See võib lähendada inimesi, tugevdada suhteid inimeste vahel, muuta tuju ja päeva paremaks ning vähendada pingeid stressirohketes olukordades. Ühtlasi võib huumor aidata inimestel toime tulla keeruliste elukogemustega,…
Viimased aastad on pannud meid kõiki proovile – võitlus COVIDiga, majanduslikult ebastabiilsed ajad, sõda Ukrainas. Oleme kõik mõjutatud, kes vähem, kes rohkem. Seda on mõne aasta kohta päris palju! Eriti põlvkondade jaoks, kes on kasvanud rahus ja suhtelises stabiilsuses, kus oli tunne, et midagi halba juhtuda ei saa. Seepärast ongi nüüd suurenenud stressitausta ja ärevust…
Ilmselt paljud meist on kogenud, et ebaõnnestumise korral kerkib pähe mõte “Mul läheb alati kõik nässu”. Või kui kolleeg ütleb “tere” tõsisemalt kui tavaliselt, on esimeseks mõtteks “Ta on mu peale pahane. Ma vist olen midagi valesti teinud”. Või siis tunneme kehas mõnda ebatavalist valu ning mõte läheb kohe kõige tõsisemate haiguste peale. Need on…
Märts on teatrikuu. Nii Eestis kui ka mujal maailmas kogub populaarsust improteater. Improteater on selline teatrivorm, kus tegelased ja lugu tekivad spontaanselt laval olevate mängijate ja publiku koosmõjul. Kõige puhtamal kujul tekivad impros stseenid täielikus vabaduses ilma ette valmistatud plaani või stsenaariumita. Selline vaba teater on juba mõnda aega äratanud huvi ka vaimse heaolu uurijate…
Me kõik oleme kuulnud, et uni on oluline, peab puhkama, une arvelt ei tohiks asju teha. Sellegipoolest kogeme ja näeme sotsiaalmeedias aga ka mujal teist vaatenurka, kus räägitakse üleöö õppimisest ja töö tegemisest. Mis siis ikkagi õige on, kas peaksime magama või võime töö- ja koolitöödeks unetunde näpistada? Mis on uni? Eesti keele seletav sõnaraamat…
Hoolitsemise ja sõbrunemise teooria on noor teooria, mille pakkus välja sotsiaalpsühholoog Shelley Taylor, Kalifornia ülikoolist Los Angeleses 2000. aastal. Taylori eesmärk oli kirjeldada paremini inimeste stressireaktsioone. Inglise keeles tend and befriend theory, mida eesti keeles võiks nimetada hoolitsemise ja sõbrunemise teooriaks, räägib meile, et stressirikkas olukorras võime me reageerida ka teistmoodi kui võideldes või põgenedes…
Enesekehtestamine on oskus kommunikeerida oma soove, vajadusi ja piire. See ei tähenda ebaviisakust, agressiivsust või oma soovide peale surumist. Ometi on enesekehtestamine paljude jaoks keeruline või hirmutav. Noored näiteks ütlevad enda kohta tihti “people pleaser”. Selle all mõeldakse inimest, kes on valmis enda soovid alati tagaplaanile jätma, et vältida teistele ebamugavuse tekitamist. Kuigi see võib…
Rääkisime vähihaigetele lastele pühendatud päeva puhul MTÜ Vaprusehelmeste juhtkonnaga. Vaprusehelmeste juhtkonda on koondunud nii perede kui ka psühholoogide kogemused. Meie soov oli mõista paremini, mida saab igaüks meist teha olukorras, kus keegi meie lähedastest seisab silmitsi vähidiagnoosiga. 15. veebruaril on rahvusvaheline vähihaigetele lastele pühendatud päev. Sel päeval on hea pöörata oma tähelepanu meie seas elavatele…
Tean, et tahan sellel aastal 20 raamatut läbi lugeda. Kas tuleb tuttav ette, et aasta algul sõnastad endale sarnase eesmärgi? Ent selleks, et eesmärk täidetud saaks, tuleb samm-sammult selle suunas liikuda. Pikaajaline eesmärk on esimene tähtis samm oma soovini liikumiseks, kuid sellest üksinda ei piisa. Varem oleme õppinud tarkade ja veelgi targemate eesmärkide seadmist. Üks…
Mental health is a vital aspect of well-being that affects both individuals and organizations. In my last article I talked about workplace bullying and how it affects employees’ mental health (you can read it from here). But now I think it is a good time to take a wider look at promoting mental health in…
Aasta alguses tehakse ikka uusi plaane ja mõeldakse rohkem harjumuste muutmisele. Me sageli ei tea, kuidas seda teha mõtestatult ja selliselt, et ka tulemusi näha oleks. Kuidas siis targalt harjumusi kujundada? Selle küsimusele vastas vaimse tervise kliiniku Katriito psühholoog Dagmar Rahula Facebook Lives.
Uue aasta tabula rasa tundega käib paljudel kaasas uute eesmärkide seadmine ja harjumuste kujundamine – kes soovib tervislikult toituda, kes regulaarselt trennis käia, kes iga päev raamatuid lugeda ning kelle soov on saada autojuhiload. Võib juhtuda, et alustame uut aastat suure tuhinaga, ent motivatsioon kipub aja peale kaduma. Selleks, et eesmärkide seadmisest pikaajaliselt kasu oleks, on vaja teada, kuidas eesmärke targalt seada. SMART eesmärk Põhimõte, mida jälgida, on SMART ehk…
Seminar on mõeldud neile, kes seisavad silmitsi kroonilise valu igapäevaste väljakutsetega (nii ise kui oma lähedaste näol) ja proovivad leida paremini viise, kuidas sellega toime tulla. Kliinilise psühholoogi Triinu Niiberg-Pikksööt juhendamisel– Tutvume kroonilise valu erinevate aspektide ja mõjuga– Jagame näpunäiteid, kuidas toetada oma heaolu ja säilitada elukvaliteeti hoolimata kroonilisest valust Vaata Facebook live’i järele SIIT.…
Imagine being constantly harassed, humiliated, and intimidated by your boss or co-workers. Imagine feeling powerless, helpless, and hopeless in your work environment. Imagine having no one to turn to, no one to support you, no one to protect you. This is what workplace bullying feels like. It is a serious problem that can harm the well-being,…
Kujutage ette, et teie ülemus või töökaaslased ahistavad, alandavad ja hirmutavad teid pidevalt. Kujutage ette, et tunnete end oma töökeskkonnas jõuetuna, abituna ja lootusetuna. Kujutage ette, et teil pole kedagi, kelle poole pöörduda, keegi ei toeta teid ega kaitse teid. Nii tunnevad end need inimesed, kes kogevad töökiusu. Töökiusamine on tõsine probleem, mis kahjustab töötajate…