Primaarne peavalu nõuab terviklikku lähenemist

Primaarne peavalu on omaette neuroloogiline haigus, mis mõjutab inimese elukvaliteeti ja toimetulekut märkimisväärselt. Seda tüüpi peavalud hõlmavad kõige levinumaid peavalu vorme, nagu migreen, pingepeavalu ja kobarpeavalu, mille käes kannatavad miljonid inimesed üle maailma. Kuna peavaluga ei kaasne struktuurseid muutusi, keskendub…

Loe edasi

Sportlase depressioon – kas vähelevinud või vähe mõistetud?

Vaimse tervisega seonduvate murede hulk on suurenemas. See tõus näib juhtuvat mitte ainult üldpopulatsioonis, vaid ka sportlaste seas (Åkesdotter jt, 2020). Kuigi enamik uuringuid näitab sportlaste ja mittesportlaste vahel võrdseid depressioonimäärasid, on hulk uuringuid leidnud, et sportlased raporteerivad oluliselt vähem…

Loe edasi
õppimine

Õnnelik õppimine – kas võimalik?

Sügishooajaga tulevad taas fookusesse kool, kohustused ja õppimine. On neid, kelle jaoks on uue kooliaasta algus oma rutiini ja uute teadmistega teretulnud, kuid leidub ka neid, kes seda pelgavad, sest õppimine on keeruline ja ebameeldiv. Internetiavarustes leidub palju materjali, mis…

Loe edasi

Katriito assistentide süsteem – eriline lahendus, et hoida oma kliente

Katriito Kliiniku missioonist lähtuvalt toimetame igapäevaselt, et toetada inimeste vaimset heaolu ja paremat elukvaliteeti läbi hooliva, usaldusväärse, professionaalse ja kliendisõbraliku lähenemise. Sellele aitavad oluliselt kaasa meie registratuur ja assistendid, kes loovad tõhusa kliiniku töökorralduse ja tagavad patsiendi kvaliteetse teenuse kogemuse,…

Loe edasi

LGBTQIA+ noorte vaimse tervise väljakutsed

Meie noored on vaimse tervise kriisis. Paljud noored kogevad süvenevat kurvameelsust, lootusetust tuleviku ees ja enesetapumõtteid. Need vaimse tervise probleemid on veelgi sagedasemad noorte seas, kes kogevad sotsiaalset tõrjutust oma seksuaalse sättumuse või soolise identiteedi pärast. Tänaval kuuldakse vikerkaare värvides…

Loe edasi

Lemmikloomad kui vaimse tervise valvurid

Lemmikloomad on paljude inimeste elus olulisel kohal. Koer või kass (aga miks mitte ka merisiga, küülik, kilpkonn vm) võib olla täieõiguslik pereliige, keda armastatakse ja hoitakse. Katriito Kliiniku kliiniline psühholoog Liis Arras räägib lähemalt lemmikloomade mõjust vaimsele tervisele. Liis on…

Loe edasi

Meeste südametervis – mis, milleks ja kuidas?

Sel korral keskendutakse aprilli ehk südamekuu raames noorte meeste tervisele. Südame-veresoonkonna haigused on peamine surmapõhjus nii Eestis kui ka Euroopas. Seejuures mehed haigestuvad südame-veresoonkonna haigustesse oluliselt varem kui naised. Ilmselt ei tule paljudele üllatusena, et mehed käivad naistega võrreldes harvemini…

Loe edasi

Huumorist ja sellest, kuidas huumor võib haiget teha.

Aprill on naljakuu! Räägime seega natuke lähemalt huumorist! Huumor ja nali on miski, mis suheldes teistega kuulub meie igapäevaelu juurde. Naljatlemisel ja naerul võib olla mitmeid positiivseid tagajärgi. See võib lähendada inimesi, tugevdada suhteid inimeste vahel, muuta tuju ja päeva…

Loe edasi

Kuidas tulla toime ärevusega keset ebakindlat maailma? 

Viimased aastad on pannud meid kõiki proovile – võitlus covidiga, majanduslikult ebastabiilsed ajad, sõda Ukrainas. Oleme kõik mõjutatud, kes vähem, kes rohkem. Seda on mõne aasta kohta päris palju! Eriti põlvkondade jaoks, kes on kasvanud rahus ja suhtelises stabiilsuses, kus…

Loe edasi

Milliseid mõttevigu on olemas ja miks neid märgata?

Ilmselt paljud meist on kogenud, et ebaõnnestumise korral kerkib pähe mõte “Mul läheb alati kõik nässu”. Või kui kolleeg ütleb “tere” tõsisemalt kui tavaliselt, on esimeseks mõtteks “Ta on mu peale pahane. Ma vist olen midagi valesti teinud”. Või siis…

Loe edasi

Teatrist ja vaimsest tervisest! Head teatrikuud!

Märts on teatrikuu. Nii Eestis kui ka mujal maailmas kogub populaarsust improteater. Improteater on selline teatrivorm, kus tegelased ja lugu tekivad spontaanselt laval olevate mängijate ja publiku koosmõjul. Kõige puhtamal kujul tekivad impros stseenid täielikus vabaduses ilma ette valmistatud plaani…

Loe edasi

Uni – kas vajalik või ajaraisk?

Me kõik oleme kuulnud, et uni on oluline, peab puhkama, une arvelt ei tohiks asju teha. Sellegipoolest kogeme ja näeme sotsiaalmeedias aga ka mujal teist vaatenurka, kus räägitakse üleöö õppimisest ja töö tegemisest. Mis siis ikkagi õige on, kas peaksime…

Loe edasi

Mis on hoolitsemise ja sõbrunemise teooria?

Inglise keeles tend and befriend theory, mida eesti keeles võiks nimetada hoolitsemise ja sõbrunemise teooriaks, räägib meile, et stressirikkas olukorras võime me reageerida ka teistmoodi, kui võideldes või põgenedes – hoopis hoolitsedes (oma järglaste eest) ja sotsiaalset toetust otsides. Hoolitsemise…

Loe edasi

Mina-sõnumid ehk enesekehtestamise alustala

Enesekehtestamine on oskus kommunikeerida oma soove, vajadusi ja piire. See ei tähenda ebaviisakust, agressiivsust või oma soovide peale surumist. Ometi on enesekehtestamine paljude jaoks keeruline või hirmutav. Noored näiteks ütlevad enda kohta tihti “people pleaser”. Selle all mõeldakse inimest, kes…

Loe edasi
Harjumused

Kuidas targalt harjumusi kujundada?

Tean, et tahan sellel aastal 20 raamatut läbi lugeda. Kas tuleb tuttav ette, et aasta algul sõnastad endale sarnase eesmärgi? Ent selleks, et eesmärk täidetud saaks, tuleb samm-sammult selle suunas liikuda. Pikaajaline eesmärk on esimene tähtis samm oma soovini liikumiseks,…

Loe edasi
How to promote mental health in the workplace?

How to promote mental health in the workplace?

Mental health is a vital aspect of well-being that affects both individuals and organizations. In my last article I talked about workplace bullying and how it affects employees’ mental health (you can read it from here). But now I think it is agood time to take a wider look at promoting mental health in the workplace. What is “mental health”? However, mental health problems are common and can have…

Loe edasi
Facebook Live

Facebook Live – Kuidas targalt harjumusi kujundada?

Aasta alguses tehakse ikka uusi plaane ja mõeldakse rohkem harjumuste muutmisele. Me sageli ei tea, kuidas seda teha mõtestatult ja selliselt, et ka tulemusi näha oleks. Kuidas siis targalt harjumusi kujundada? Selle küsimusele vastas vaimse tervise kliiniku Katriito psühholoog Dagmar…

Loe edasi
Eesmärkide seadmine

Alustame uut aastat targalt ehk kuidas seada veelgi targemaid eesmärke

Uue aasta tabula rasa tundega käib paljudel kaasas uute eesmärkide seadmine ja harjumuste kujundamine – kes soovib tervislikult toituda, kes regulaarselt trennis käia, kes iga päev raamatuid lugeda ning kelle soov on saada autojuhiload. Võib juhtuda, et alustame uut aastat suure tuhinaga, ent motivatsioon kipub aja peale kaduma. Selleks, et eesmärkide seadmisest pikaajaliselt…

Loe edasi
Töökius: varjatud ja sage probleem

Workplace bullying: what is it and how to prevent it?

Imagine being constantly harassed, humiliated, and intimidated by your boss or co-workers. Imagine feeling powerless, helpless, and hopeless in your work environment. Imagine having no one to turn to, no one to support you, no one to protect you.  This…

Loe edasi
Töökius: varjatud ja sage probleem

Töökius: mis see on ja kuidas seda ära hoida?

Kujutage ette, et teie ülemus või töökaaslased ahistavad, alandavad ja hirmutavad teid pidevalt. Kujutage ette, et tunnete end oma töökeskkonnas jõuetuna, abituna ja lootusetuna. Kujutage ette, et teil pole kedagi, kelle poole pöörduda, keegi ei toeta teid ega kaitse teid.…

Loe edasi
Laste ja noorte hea vaimne tervis

Mida lapsed ja noored hea vaimse tervise jaoks vajavad?

Muutused algavad meist endist. Minust ja sinust. Mõtteid, mida hõlmab laste ja noorte hea vaimne tervis, jagab Katriito Kliiniku omanik ja tegevjuht Triinu Niiberg-Pikksööt. “Tabasin end mõtlemast selle üle, mida lapsed ja noored tegelikult vajavad. Arutlemas selle üle, mida mina…

Loe edasi

Suvega heasse vaimse tervise vormi

Katriito Kliiniku psühholoog Nele Jõks jagab oma mõtteid suvest ja vaimsest tervisest. Kas suvel üldse on kellegil psühholoogi vaja või piisab alati ainult headest ilmadest?  “Psühholoogina töötades näen, et suveperioodil enamasti inimeste vaimse tervise seisund paraneb. Päike, soe ilm, puhkus…

Loe edasi

Mis sulle tegelikult korda läheb?

Väärtused ehk see, mis meile tegelikult korda läheb, on tihedalt seotud sellega, kes me päriselt oleme ja kui hästi või halvasti me psühholoogiliselt ennast tunneme. Väärtuste kujunemine saab alguse lapsepõlvest kui neid õpitakse ümbritsevatelt inimestelt, eelkõige pereliikmetelt. Teismeeas on oluliseks väärtuste allikaks perekonna…

Loe edasi

Enesesõbralikkus – teekond enesekindluse ja sisemise rahuni

Kuidas saab kogemusest kannatus? Me kõik kogeme enda elus aeg-ajalt raskusi, väljakutseid, pingelisi olukordi, stressi, ebakindlust ja hirmu, kurbust ja kaotusvalu. Selliste kogemustega silmitsi seista ei ole lihtne, kuid tavaliselt muudab olukorra veelgi keerulisemaks see, kui meie sees tekib vastupanu oma…

Loe edasi

Pandeemiast ja enesehoolitusest

Juba üle aasta oleme elanud muutunud maailmas. Koroonapandeemia on toonud kaasa mitmeid pöördepunkte, uusi tingimusi. Kuigi kõik need muutused ei pruugigi olla negatiivsed, siis kindel on tõsiasi, et inimesed on väsinud.  Mis aga täpsemalt on viimase aasta niivõrd keeruliseks teinud? Hirm Hirm…

Loe edasi

Ärevushäire – vaimse tervise õe perspektiiv

Ärevus on normaalne vastus ähvardavale olukorrale ja võib inimest motiveerida positiivses võtmes, näiteks spordivõistlusel või eksamit tehes. Ärevus muutub probleemseks siis, kui see hakkab häirima meie igapäevaseid tegevusi ja toimetusi. Ärevuse tunnused Ärevushäired on ühed kõige levinumad vaimse tervise häired…

Loe edasi

Noorte vaimne tervis

Pole kahtlustki, et noorte vaimne tervis võib erinevatel põhjustel kannatada samamoodi nagu täiskasvanute oma. Kliiniline psühholoog Liis Arras töötab Katriitos igapäevaselt erinevate vaimse tervise muredega noorukitega ning koolitab spetsialiste, lapsevanemaid ja teisi huvilisi noorukite vaimse tervise teemadel. Intervjuu põhjal valminud artiklis räägib…

Loe edasi

Stress – kas moeasi või loomulik seisund?

Kuigi vahel ei oska me kirjeldada, mis stress täpsemalt on, tunneme ikkagi ära, kui see meid vaevab – pingetunne, energiapuudus/väsimus, ärrituvus, rahulolematus, liiga emotsionaalsed reaktsioonid asjadele, millele varem sellisel määral ei reageeritud. Ebamugavus on nii vaimne kui füüsiline. Vaatame lähemalt,…

Loe edasi

Kuidas hoida oma vaimset tervist?

Katriito psühholoog Liina Adov käis külas Naistelehe taskuhäälingus „Mõttekoht“. Muuhulgas arutati, kuidas ära tunda vaimse tervise probleeme endal ja lähedastel ning kuidas vaimset tervist hoida.   „Vaimne tervis on heaoluseisund, kus inimene saab realiseerida oma võimeid, tuleb toime igapäevaste elu pingetega, saab töötada tulemuslikult, anda panuse ühiskonda ja teha teistega koostööd. Ta saab toimetada kõikide…

Loe edasi

Lapsevanemad eriolukorras

Hetkel pole meile selge, kui kaua tänane elukorraldus eriolukorra näol veel kestab. Nii lapsed kui nende vanemad on sunnitud kohanema e-õppega kodukeskkonnas, mis võib tekitada varasemast suuremaid pingeid nii peresuhetes tervikuna kui igas ühes eraldi. Lapsevanematele võib ärevust tekitada lisandunud õpetamiskoormus. Lastele on justkui “tasuta” kaela sadanud palju vaba aega, kuid tegevusvõimalused on sealjuures piiratud.…

Loe edasi

Kuhu kaob paarisuhtest lähedus?

Paarisuhte lähedus Kuhu kaob paarisuhtest lähedus? Uhke üksindus on planeetidele, kirjutab tunnustatud paariterapeut Sue Johnson. Iga inimene vajab lähedust ja turvalist seotust talle oluliste inimestega. Igas olulises suhtes soovime me olla kuuldud, märgatud, vajatud ja aktsepteeritud. Paarisuhte alguses on lihtne…

Loe edasi

Muretsemine – millal muutub see probleemiks?

Muretsemine on lihtsalt öeldes mõtlemine asjadele, mis võivad tulevikus toimuda – olgu need siis reaalsed või ebareaalsed. Muremõtted algavad sageli sõnadega “mis siis, kui…?” või “äkki…?”. Mõnikord tekib see hoopis piltide või stseenidena me peas, nt kujutlus sellest, kuidas inimene on eksamil,…

Loe edasi

Laste esinemisärevusest

Tõsi on see, et esinemisärevusega on kimpus nii lapsed kui täiskasvanud. Ka lasteaialaps võib tunda end esinedes väga halvasti ja reageerida ägedalt, kui teda selleks sunnitakse. Miks üldse esinemisärevus tekib? Esinemisärevus, nagu igasugune ärevus, on tegelikult normaalne reaktsioon, mis tekib…

Loe edasi

Laste depressioon

Täiskasvanute depressiooni osas oleme juba üsna teadlikud ning oskame seda ära tunda, kuid laste depresiooni on natukene keerulisem diagnoosida. Depressioon on üks enim levinud psüühikahäireid maailmas. WHO statistika näitab, et Eesti on depressiooni poolest maailmas esirinnas ja depressiooni on diagnoositud…

Loe edasi

Lapse vaimne tervis ja perekond

Kuidas on seotud lapse vaimne tervis ja perekond? „Lapsed on kodu peegel“ – seda väljendit oleme kõik kuulnud. On see aga probleemide korral häbimärgistav väide või on seda võimalik ka vaadata pisut teise külje alt? Pereteraapia käsitleb perekonda kui süsteemi.…

Loe edasi
Krooniline valu

Krooniline valu

Igasugune valu on subjektiivne – on see siis hambavalu või valu, mida tunneme peale seda, kui oleme hüppeliigese välja väänanud.

Loe edasi
Depressioon psühhiaatri silme läbi

Depressioon psühhiaatri silme läbi

Aasta jooksul haigestub depressiooni keskmiselt 5% elanikest. Haigestumine psühhiaatrilistesse häiretesse on erinevates riikkides sarnane, mingil määral mõjutab seda ühiskonna stabiilsus ja meie laiuskraadil kindlasti ka aastaaeg.

Loe edasi