Katriito assistentide süsteem – eriline lahendus, et hoida oma kliente

Uncategorized @et

Katriito Kliiniku missioonist lähtuvalt toimetame igapäevaselt, et toetada inimeste vaimset heaolu ja paremat elukvaliteeti läbi hooliva, usaldusväärse, professionaalse ja kliendisõbraliku lähenemise. Sellele aitavad oluliselt kaasa meie registratuur ja assistendid, kes loovad tõhusa kliiniku töökorralduse ja tagavad patsiendi kvaliteetse teenuse kogemuse, alates esimesest kontaktist kuni kohtumiseni spetsialistiga. Assistentide põhjalik väljaõpe, empaatiline suhtlemisoskus ja psühholoogia kõrgharidus võimaldavad…

LGBTQIA+ noorte vaimse tervise väljakutsed

Uncategorized @et

Meie noored on vaimse tervise kriisis. Paljud noored kogevad süvenevat kurvameelsust, lootusetust tuleviku ees ja enesetapumõtteid. Need vaimse tervise probleemid on veelgi sagedasemad noorte seas, kes kogevad sotsiaalset tõrjutust oma seksuaalse sättumuse või soolise identiteedi pärast. Tänaval kuuldakse vikerkaare värvides märgi kandmisel negatiivseid kommentaare, koolis teevad õpetajad homovaenulikke märkusi ja meedias kajastatakse uudislugusid, kus poliitikud…

Lemmikloomad kui vaimse tervise valvurid

Uncategorized @et

Lemmikloomad on paljude inimeste elus olulisel kohal. Koer või kass (aga miks mitte ka merisiga, küülik, kilpkonn vm) võib olla täieõiguslik pereliige, keda armastatakse ja hoitakse. Katriito Kliiniku kliiniline psühholoog Liis Arras räägib lähemalt lemmikloomade mõjust vaimsele tervisele. Liis on koeraomanik ja kirglik koeraarmastaja, mistõttu keskendub ta artiklis enim just koerte rollile inimese vaimse tervise…

Meeste südametervis – mis, milleks ja kuidas?

Uncategorized @et

Sel korral keskendutakse aprilli ehk südamekuu raames noorte meeste tervisele. Südame-veresoonkonna haigused on peamine surmapõhjus nii Eestis kui ka Euroopas. Seejuures mehed haigestuvad südame-veresoonkonna haigustesse oluliselt varem kui naised. Ilmselt ei tule paljudele üllatusena, et mehed käivad naistega võrreldes harvemini arsti juures ja meestel on üldiselt naistega võrreldes kehvem tervisekäitumine: sagedasem suitsetamine, ebatervislikum toitumine, sagedasem…

Huumorist ja sellest, kuidas huumor võib haiget teha

Uncategorized @et

Aprill on naljakuu! Räägime seega natuke lähemalt huumorist! Huumor ja nali on miski, mis suheldes teistega kuulub meie igapäevaelu juurde. Naljatlemisel ja naerul võib olla mitmeid positiivseid tagajärgi. See võib lähendada inimesi, tugevdada suhteid inimeste vahel, muuta tuju ja päeva paremaks ning vähendada pingeid stressirohketes olukordades. Ühtlasi võib huumor aidata inimestel toime tulla keeruliste elukogemustega,…

Kuidas tulla toime ärevusega keset ebakindlat maailma? 

Uncategorized @et

Viimased aastad on pannud meid kõiki proovile – võitlus COVIDiga, majanduslikult ebastabiilsed ajad, sõda Ukrainas. Oleme kõik mõjutatud, kes vähem, kes rohkem. Seda on mõne aasta kohta päris palju! Eriti põlvkondade jaoks, kes on kasvanud rahus ja suhtelises stabiilsuses, kus oli tunne, et midagi halba juhtuda ei saa. Seepärast ongi nüüd suurenenud stressitausta ja ärevust…

Mis on mõttevead?

Uncategorized @et

Ilmselt paljud meist on kogenud, et ebaõnnestumise korral kerkib pähe mõte “Mul läheb alati kõik nässu”. Või kui kolleeg ütleb “tere” tõsisemalt kui tavaliselt, on esimeseks mõtteks “Ta on mu peale pahane. Ma vist olen midagi valesti teinud”. Või siis tunneme kehas mõnda ebatavalist valu ning mõte läheb kohe kõige tõsisemate haiguste peale.  Need on…

Improteater ja vaimne tervis

Uncategorized @et

Märts on teatrikuu. Nii Eestis kui ka mujal maailmas kogub populaarsust improteater. Improteater on selline teatrivorm, kus tegelased ja lugu tekivad spontaanselt laval olevate mängijate ja publiku koosmõjul. Kõige puhtamal kujul tekivad impros stseenid täielikus vabaduses ilma ette valmistatud plaani või stsenaariumita. Selline vaba teater on juba mõnda aega äratanud huvi ka vaimse heaolu uurijate…

Mis on hoolitsemise ja sõbrunemise teooria?

Uncategorized @et

Hoolitsemise ja sõbrunemise teooria on noor teooria, mille pakkus välja sotsiaalpsühholoog Shelley Taylor, Kalifornia ülikoolist Los Angeleses 2000. aastal. Taylori eesmärk oli kirjeldada paremini inimeste stressireaktsioone. Inglise keeles tend and befriend theory, mida eesti keeles võiks nimetada hoolitsemise ja sõbrunemise teooriaks, räägib meile, et stressirikkas olukorras võime me reageerida ka teistmoodi kui võideldes või põgenedes…

Mina-sõnumid ehk enesekehtestamise alustala

Uncategorized @et

Enesekehtestamine on oskus kommunikeerida oma soove, vajadusi ja piire. See ei tähenda ebaviisakust, agressiivsust või oma soovide peale surumist. Ometi on enesekehtestamine paljude jaoks keeruline või hirmutav. Noored näiteks ütlevad enda kohta tihti “people pleaser”. Selle all mõeldakse inimest, kes on valmis enda soovid alati tagaplaanile jätma, et vältida teistele ebamugavuse tekitamist. Kuigi see võib…

Vähidiagnoos peres – mida see tähendab ja mida saab kõrvalolija teha? 

Uncategorized @et

Rääkisime vähihaigetele lastele pühendatud päeva puhul MTÜ Vaprusehelmeste juhtkonnaga. Vaprusehelmeste juhtkonda on koondunud nii perede kui ka psühholoogide kogemused. Meie soov oli mõista paremini, mida saab igaüks meist teha olukorras, kus keegi meie lähedastest seisab silmitsi vähidiagnoosiga. 15. veebruaril on rahvusvaheline vähihaigetele lastele pühendatud päev. Sel päeval on hea pöörata oma tähelepanu meie seas elavatele…

Eesmärkide seadmine

Alustame uut aastat targalt ehk kuidas seada veelgi targemaid eesmärke

Uncategorized @et

Uue aasta tabula rasa tundega käib paljudel kaasas uute eesmärkide seadmine ja harjumuste kujundamine – kes soovib tervislikult toituda, kes regulaarselt trennis käia, kes iga päev raamatuid lugeda ning kelle soov on saada autojuhiload. Võib juhtuda, et alustame uut aastat suure tuhinaga, ent motivatsioon kipub aja peale kaduma. Selleks, et eesmärkide seadmisest pikaajaliselt kasu oleks, on vaja teada, kuidas eesmärke targalt seada. SMART eesmärk Põhimõte, mida jälgida, on SMART ehk…

Töökius: varjatud ja sage probleem

Töökius: mis see on ja kuidas seda ära hoida?

Uncategorized @et

Kujutage ette, et teie ülemus või töökaaslased ahistavad, alandavad ja hirmutavad teid pidevalt. Kujutage ette, et tunnete end oma töökeskkonnas jõuetuna, abituna ja lootusetuna. Kujutage ette, et teil pole kedagi, kelle poole pöörduda, keegi ei toeta teid ega kaitse teid. Nii tunnevad end need inimesed, kes kogevad töökiusu. Töökiusamine on tõsine probleem, mis kahjustab töötajate…

Ärevushäire – vaimse tervise õe perspektiiv

Uncategorized @et

Ärevus on normaalne vastus ähvardavale olukorrale ja võib inimest motiveerida positiivses võtmes, näiteks spordivõistlusel või eksamit tehes. Ärevus muutub probleemseks, kui see hakkab häirima meie igapäevaseid tegevusi ja toimetusi. Siinkohal saame rääkida ärevushäirest. Ärevushäire tunnused Ärevushäired on ühed kõige levinumad vaimse tervise häired – elu jooksul on nende esinemissagedus 25%. Ärevushäired on üks peamisi põhjuseid,…

Noorukid ja nende vaimne tervis

Uncategorized @et

Pole kahtlustki, et noorukite vaimne tervis võib erinevatel põhjustel kannatada samamoodi nagu täiskasvanute oma. Kliiniline psühholoog Liis Arras töötab Katriitos igapäevaselt erinevate vaimse tervise muredega noorukitega ning koolitab ka spetsialiste, lapsevanemaid ja teisi huvilisi noorukite vaimse tervise teemadel. Intervjuu põhjal valminud artiklis räägib Liis muredest, millega noorukid psühholoogi vastuvõtule pöörduvad ja kuidas on seda mõjutanud pandeemia periood.…

Laste esinemisärevus

Uncategorized @et

Tõsi on see, et esinemisärevusega on kimpus nii lapsed kui täiskasvanud. Ka lasteaialaps võib tunda end esinedes väga halvasti ja reageerida ägedalt, kui teda selleks sunnitakse. Miks üldse esinemisärevus tekib? Esinemisärevus, nagu igasugune ärevus, on tegelikult normaalne reaktsioon, mis tekib olukorras, mis ei ole päris tavapärane ja vajab rohkem tähelepanu. Inimene ei sünni koos esinemisärevusega…

Lapse depressioon esineb väga erinevates vormides

Uncategorized @et

Täiskasvanu depressiooni osas oleme juba üsna teadlikud ning oskame seda ära tunda, kuid lapse depressiooni on natukene keerulisem diagnoosida. Depressioon on üks enim levinud psüühikahäireid maailmas. WHO statistika näitab, et Eesti on depressiooni poolest maailmas esirinnas ja depressiooni on diagnoositud umbes 75 000 eestimaalasel ehk 5,9 protsendil kõigist meie inimestest (2018). Depressiooni kolm põhisümptomit on…

Lapse vaimne tervis ja perekond

Uncategorized @et

Kuidas on seotud lapse vaimne tervis ja perekond? „Lapsed on kodu peegel“ – seda väljendit oleme kõik kuulnud. On see aga probleemide korral häbimärgistav väide või on seda võimalik ka vaadata pisut teise külje alt? Pereteraapia käsitleb perekonda kui süsteemi. Ja süsteemis kord juba on nii, et iga süsteemi osa mõjutab teist, kas tahtlikult või…